05.09.2019
Mali missiooni taga on Aafrika maapõues peituvad rikkused.
Valitsus toetas ettepanekut suurendada Eesti osalust Malis operatsioonil Barkhane pea kaks korda ning saata missioonile ka eriväelased.
Uute Uudiste toimetus on endiselt seisukohal, et Malis on tegu Prantsusmaa huvides peetava koloniaalsõjaga, milles Eesti ei peaks osalema. Samuti oleme veendunud, et Prantsusmaa õhuturbemissioon Baltikumis on osa NATO piiride kaitsest ja Pariisi mõjupiirkonna kaitsmist Aafrikas tuleb sellest eraldiseisvana vaadata.
Kui peaks algama Vene agressioon Eestis, siis kas Prantsuse lennukid toovad Eesti kaitseväelased kohe siia? Gruusia sõja kogemus näitas, kuidas Gruusia sõdurid jäid kogu konflikti ajaks Afganistani, sest neid kardeti ära tuua.
Prantsusmaa on üks Euroopa-suunalise massiimmigratsiooni õigustajaid ning nagu on näidanud Iraagi ja Afganistani kogemus, ei lõpeta sõjaline sekkumine migratsiooniprotsesse, vaid ergutab neid – migrandid leiavad sageli, et neil ongi õigus eurooplaste osavõtuga konfliktikolletest Euroopasse tulla. Laienev sõda paiskab Sahara-tagusest aina uusi masse teele.
Eesti pole selles sõjas veel kaotusi kandnud (haavatasaamisi juba on), kuid sellise konflikti laiendamise puhul need tulevad, sest rünnakud missioonivägede vastu sagenevad. Siis hakkab ehk ka seni vaikiv ühiskond sõna sekka ütlema.
Kõigil Mali missiooni toetajatel maksaks üle vaadata film “Allatulistatud Black Hawk”, kus on näha nii sellise võõra sõja mõttetus kui ka kuuldavad ühe sõjapealiku sõnad: “See pole teie sõda, selle saame alustada ja lõpetada ainult meie ise!” Aastakümnete pikkune Afganistani sõda kinnitab seda.
Ehk aitab teema arendamisele kaasa neljapäevane BNS-i uudis: “Kabuli kesklinnas neljapäeval kärgatanud autopommiplahvatuses said surma USA ja Rumeenia sõdur, teatas NATO.”
UU