18.10.2019
Ajakirjandust objektiivsus enam ei köida, esikohal on klikid internetis. Pilt on illustratiivne.
Harva kui ajakirjanduses kirjutatakse persoonilugu inimese endaga rääkimata, vaid teda mingil moel tundvate inimeste juttude põhjal; veel harvemad, lausa unikaalsed on need lood, mida tehakse sel moel inimese laimamiseks. Aga seda EPL teeb, kirjutades Urmas Reitelmannist.
Muidugi on ka paskvilli kokkukeerutajad tuntud-teatud verbaalse sõnniku laotajad – Kärt Anvelt ja Joosep Tiks, kelle seekordne tase on anonüümset laimu levitada.
Loos on ohtralt anonüümseid “endisi kolleege”, mis võivad vabalt olla näiteks Raimo Poom või Joosep Tiks – mis vahet, kas halvustavalt räägib “kolleeg 1980. aastast” või vasakpoolne ideoloogiatöötaja imeb seda pöidlast, tõestada ju ei saa? Uued Uudised lugesid loost välja tervenisti 15 anonüümset allikat.
Terve loo põhimõte tundub olevat näidata, kuidas Urmas Reitelmann oli kord tore poiss, aga nüüd on mandunud mingiks koletiseks. Esimeseks rääkijaks on kohe valitud sots Andrus Vaarik, kes ründab rahvuskonservatiive ka muidu, ilma Reitelmanni halvustamises kaasa tegemata – EPL-is ei saada aru, et poliitlise rivaali kasutamine inimese laimamises on liiga läbinähtavalt õel. Aga mis teha, kui kedagi teist pole võtta.
Järgneb terve rida “fakte”, mis näitavad EPL/Delfi taset: “…teadjad ütlevad, et Reitelmann tõmbas vanal sõbral naha üle kõrvade.” Või siis Reitelmanni “kunagise hea tuttava” hinnang: “…meie sõprus kestis seni, kuni see oli kasulik ja kui tal tekkis võimalus nuga selga lüüa, siis seda ta ka tegi.”
Nii et naised saunas rääkisid, Eesti Päevaleht? Kas see ongi ühe meediaväljaande tase?
Loo tonaalsus on üheülbaline: “Mis siis ikkagi Reitelmanniga juhtus?” küsitakse alapealkirjas, ja järgneb anonüümne analüüs: “Äkki keskeakriis, tunnustuse puudus?” “Kurja inimese muljet ta ei jätnud…” on kelleltki välja pigistatud.
Seda analüüsi pole mõtet jätkata, sest EPL/Delfi mandumine lausa karjub näkku. Ja üha enam näeb selle kõmuväljaande lugudes konstanteeringuid: “…need küsimused jäid vastuseta”, “…nõunik ütles, et minister oma käigust aru ei anna”, “jäi telefonis tabamatuks” ja nii edasi.
Lõpulauseks on: “Eesti Päevalehega Urmas Reitelmann ei räägi.” Miks peakski? Leht suudab ju saastalood kokku kirjutada ka temata.
Uued Uudised ennustavad, et EPL/Delfi saatuseks ongi kirjutada lugusid, kus üks pool vastuseid ei anna ja kogu artikkel põhineb teise poole sappi pritsivatele ütlustele. Ehk siis tüüpiline ajakirjanduslik allakäigutee.
Mis aga puutub Urmas Reitelmanni, siis tema on lihtsalt aastate kuhjudes läinud tavapärast teed: elukogemuste põhjal maailmast paremini aru saades on temast saanud rahvuskonservatiiv. Ja just see on põhjus, miks EPL-i vasakäärmuslased nii tigedad on.
