Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Eesti politsei võtab luubi alla kõik Bangladeshist pärit tudengid

-
29.02.2016
BANGLADESH-FBL-WC2010-PROTEST

Politsei kahtlustab, et hulk Bangladeshi üliõpilasi on kuritarvitanud Eestis õppimiseks antud elamisluba, mistõttu kontrollib kõik elamisload ja viisad üle, kirjutab Postimees.

Kui veel kolm aastat tagasi soovis Eestisse õppima tulla ja taotles selleks elamisluba 15 Bangladeshi kodanikku, siis mullu oli soovijaid juba 79 ja loa sai neist 56. Politsei- ja piirivalveamet on aga saanud vihje, et paljud taotlejad pole hoopiski õppimisest huvitatud. Pettusekahtlus ilmnes tänu Indias New Delhis asuvale Eesti konsulile, kelle juures Bangladeshi kodanikud Eesti viisat või elamisluba taotleda saavad.

“Ühte Eesti ülikooli vastu võetud Bangladeshi tudengi kohta tuli jaanuaris vihje, et ta tegeleb millegi kahtlasega ja korraldab teiste tudengite Eestisse kutsumist,» ütles ameti migratsioonibüroo juhataja Maige Lepp, soovimata üksikasjalikumaks minna. Konsul hoiatas politseid, et bangladehslased võivad olla süsteemi järjepidevalt kuritarvitanud.

Politsei edastas signaali ülikoolidele ja sai lühikese aja jooksul infot, et vähemalt 20 elamisloaga Bangladeshi õpilast pole end näole andnud.

“Seepärast võtsime järelkontrolli kõik mullu ja tänavu väljastatud elamisload Bangladeshi kodanikele,” ütles Lepp. Lisaks on luubi all pooleliolevad menetlused ja väljastatud viisad.

Näiteks Estonian Business School (EBS) saatis politseile nimekirja üle kümne tudengiga, keda nad olid õppima kutsunud, kuid kes olid elamisloa saanuna õpingutest loobunud. Valdavalt oli tegemist bangladeshlastega. Politsei kinnitusel on üheksal neist Schengeni viisa ning on võimalik, et nad on juba jõudnud Schengenisse siseneda. Nüüdseks on viisad kehtetuks tunnistatud. Kus need inimesed praegu on, alles kontrollitakse.

EBS-i avalike suhete spetsialist Anni Metstak ütles, et EBS on tühistanud mullu sügisest alates 16 Bangladeshi kodanikele väljastatud õppimiskutset. Kokku on aasta jooksul välja saadetud 32 kutset, õppima on saabunud kutsututest pooled.

“Õpperänne on kõige suurema väärkasutuse ohuga rändeliik Euroopas. Aastatega on lihtsustatud elamisloa taotlemise reegleid – süsteemi on paindlikumaks muudetud, et rohkem välistudengeid Eestisse tuleks,” sõnas Lepp. “Tingimusi on vähe, nende täitmist kontrollida on keeruline. Kui on lihtne tingimusi täita, on neid sama lihtne ka kuritarvitada.”

Kuna elamisloa taotlemine ja menetlus võib kaua aega võtta, antakse kolmandast riigist õppima tulijale viisa, mille alusel saab inimene kohe ka abikaasa ühes võtta. Selline lahendus on välja mõeldud selleks, et kui kandideerija saab suve hakul teada, et pääses kooli, saaks sügisel juba õppima asuda, kuigi tema elamisloataotlust alles menetletakse.

Selle eest, kas inimene ka tegelikult õppima asub, vastutab kutsuja ehk ülikool, kes peaks õppuri tausta teraselt kontrollima. Kool on kohustatud politseile teatama, kui inimene õppima ei asu.

Politsei loodab Bangladeshi kodanike elamislube kontrollides teada saada, kas mõnes ülikoolis on probleem teravam. “Praegu on seda raske öelda, Bangladeshi tudengid on saanud lube õppimiseks peaaegu kõikidesse meie koolidesse,» ütles Lepp. Kokkuvõtted peaksid valmima märtsi lõpuks.

Kui ilmneb, et mõnes koolis on rohkem tudengeid, kes on saanud õiguse seal õppida, kuid pole kohale tulnud, võib politsei lugeda kooli ebausaldusväärseks ning sel juhul võib politsei edaspidi, kui kool uusi tudengeid värbab, keelduda elamisloa andmisest.

Politsei loodab, et selleni asi ei lähe. Lähiajal plaanitakse korraldada ülikoolidega ümarlaud, et ohtudest ja riskidest rääkida.

BNS

Foto: AFP