Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee
 

Eesti rahvaarv kasvas mullu ainult ukrainlaste sisserände arvelt, eestlaste sündimus on langenud drastiliselt

-
14.05.2024
Eestlaste osakaal aina väheneb

Statistikaameti andmetel elas Eestis 2024. aasta alguse seisuga 1 374 687 inimest. 2023. aastal sündis 10 949 inimest ja suri 16 002, seega oli sündide arv ajalooliselt madal ja loomulik iive miinuses, kuid rahvaarv kasvas sisserände arvelt.

“Loomulik iive oli negatiivne (-5053 inimest), kuid rändesaldo positiivne (+13 856 inimest). Eesti rahvaarv kasvas aastaga 8803 inimese võrra,” ütles statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika tiimijuhi Terje Trasberg. Ta lisas, et paraku jääb mullust aastat iseloomustama erakordselt madal sündide arv – sündis veidi alla 11 000 lapse.

Eestisse saabus 2023. aastal 26 399 inimest, välja rändas 12 543. 4,4 protsenti rahvastikust moodustavad ukrainlased

Analüütiku sõnul mõjutasid rahvaarvu kasvu sisserände toel teist aastat järjest enim Eestisse saabunud ukrainlased. Pooled sisserändajatest olid Ukraina kodakondsusega inimesed, keda jäi Eestisse püsivalt elama 13 082. Aastaga vähenes Ukraina kodakondsusega sisserändajate arv samas kaks ja pool korda.

“Mullu lahkus Eestist 12 543 inimest, neist 1643 olid Ukraina kodanikud. 2024. aasta alguse seisuga elab Ukraina kodakondseid Eestis 60 414 ja nad moodustavad 4,4 protsenti rahvastikust. Neist 44 480 ehk kolm neljandikku (73 protsenti) on Eestisse saabunud alates 2022. aasta algusest,” ütles Trasberg.

Mullu sündis 10 949 last, mis on 697 võrra vähem kui aasta varem. See markeerib uut madalaimat sündide arvu Eesti rahvastikustatistika ajaloos.

“Mitmendat aastat järjest langev sündide arv on eelkõige ühiskonnas valitsevate meeleolude peegeldus. Ebakindlus tuleviku suhtes, mida põhjustavad nii majanduslangus kui ka sõda Ukrainas, vähendab perede soovi lapsi saada,” selgitas Trasberg.

Vähem sündis nii esimesi, teisi kui ka kolmandaid lapsi. Esimesed lapsed moodustasid kõikidest sündidest 40 protsenti, teised lapsed 34 protsenti ja kolmandad lapsed 18 protsenti.

Sünnitajate keskmine vanus oli mullu 31 aastat, esmasünnitajate puhul 29.

“Esmasünnitajate keskmine vanus on viimase 5 aastaga tõusnud ühe aasta võrra. Eelmisel aastal sünnitanud naistest 86 protsenti olid Eesti kodakondsusega, viis protsenti Ukraina kodakondsusega ja kolm protsenti Venemaa kodakondsusega,” selgitas Trasberg.

“Mullune surmade arv oli 1313 võrra madalam üle-eelmisest aastast ja 2585 võrra madalam 2021. aastast, mil surmade arv oli pandeemia-aastate tipus. Surmade arv langes mullu tagasi 2010.-2019. aasta keskmise juurde,” sõnas Trasberg.

Riiki saabus rohkem inimesi kui siit lahkus

Eesti kodanikke saabus riiki mullu 5758 ning lahkus 5511 ehk saabujate hulk ületas 247 inimese võrra lahkujate hulka.

Teiste riikide kodanikest saabus Eestisse kõige rohkem Ukraina kodakondseid.

Eestist välja rännatakse jätkuvalt kõige rohkem Soome, kuhu lahkus 2487 inimest. Soomest saabus Eestisse 2514 inimest.

Euroopa Liidu riikide arvestuses oli rohkem lahkujaid kui saabujaid – Eestist suundus teise Euroopa Liidu riiki 5276 inimest ja mõnest Euroopa Liidu riigist saabus siia 4969 inimest.

Eestis kogub Ukraina sõjapõgenike andmeid veel ka politseiamet, kes avaldab ajutise kaitse taotlejate arvu. Ajutise kaitse saanud inimesed kajastuvad rahvaarvus vaid siis, kui nad on Eestisse püsivalt elama jäänud.

 

Allikas: ERR