Eesti riik korraldab hanke sisserändajatele kätest kinnihoidmise ürituste korraldamiseks

Riik on taas algatanud midagi, mida võiks tervitada, kui tegu poleks järjekordse ideoloogilise ja potjomkinliku projektiga.

Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja riigihanke, millega otsib kahte pakkujat, kes tutvustaks vähelõimunud Eesti elanikele eesti kultuuri, vahendab BNS.

“Riigihanke eesmärk on välja töötada ja pakkuda Eesti kultuuriruumi tutvustavate tegevuste ettevalmistamist ja elluviimist ajavahemikul 1. september 2018 kuni 31. oktoober 2019 vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele,” selgub riigihangete registris avaldatud dokumentidest.

Vähelõimunuteks võib ilmselt pidada venelasi, kes oma kultuuriliselt ja keeleliselt tugevas kogukonnas pole lihtsalt viitsinud või tahtnudki eesti keele ja kultuuriga tuttavaks saada, ning teise sihtgrupina on ära näidatud uussisserändajad – nemad ei ilmuta samuti erilist lõimumissoovi, sest nagu näitab tänane lugejakiri Tartu juhtumi kaudu, saavad “šokolaadipoisid” oma inglisekeelse teeninduse nagunii kätte!

Hanke võitjad peavad korraldama kultuurimooduli elluviimise eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele Eesti erinevates piirkondades. Kultuurimooduli tegevustega toetatakse ka vähelõimunute kohanemist Eesti kultuuriruumis ja kombestikus, aidatakse leida kontakte ja pakutakse võimalusi suhelda ning arutleda Eestit mõjutanud kultuuriliste nähtuste üle, aga samuti seda, kuidas inimese mõtlemine, käitumine ja igapäevased praktikad kutsuvad esile muutusi kultuuris, kõlab tutvustus.

Kultuurimooduli osalejad saavad teada Eesti kultuuriruumi ja kombestiku kohta, sealhulgas ka Eesti looduse, ajaloo, kunsti, muusika, käsitöö, tööstuse, teaduse, hariduse, rahvakultuuri, toidu, ajakirjanduse ning erinevate eelpool nimetatud valdkondade tuntud inimeste kohta Eestis nagu näiteks lauljad, kirjanikud, disainerid, ettevõtjad.

Lisaks saavad osalejad tutvustada üksteisele oma kultuuri, kombeid ja tavasid. Moodulis osalejate sihtrühmaks on Narva ja eraldi teiste Ida-Virumaa asulate elanikud. Riigihanke eeldatav maksumus 60 000 eurot.

Kogu selle jutu negatiivseim külg ongi uussisserändajad, keda tuleb ka sisseveetavate slaavlaste kaudu üha rohkem. Neile eesti kultuuri tutvustamine tähendab seda, et nende siiajäämine on juba otsustatud. Ida-Virumaa venekeelsed inimesed pole nagunii seni meie kultuuri vastu huvi tundnud, miks nad peaks seda nüüd tegema? Ehk siis taas – inimestel pole endil huvi, riik peab selle neile jällegi kätte viima, mis lubab eeldada leiget huvi ja läbikukkumist. Sama on ju ka kodakondsuseta inimeste ehk hallipassirahvaga – ise kodakondsuse vastu huvi ei tunne ja nüüd tahab riik selle lausa kätte tuua.

Üks pakkuja peab ühe hankelepingu raames osutama teenust 250 isikule. Seega osaleb riigihanke kahes osas kahe pakkuja poolt kokku 500 isikut. Kui võrrelda summat ja seda tohutut mahtu alatest ajaloost kuni käsitöö ja toiduni, siis on väheusutav, et viiesajale inimesele saab selle projektiga nii põhjaliku tutvustuse ära teha, lisaks veel praktika ja omavahelised arutelud. Asi tehakse lihtsalt põlve otsas ära, et raha saamine oleks õigustatud.

Ilmselt saab nüüd keegi “omadest” ehk mingi pagulasabiorganisatsioon riigilt hea pataka raha, teeb paar kätest kinni hoidmise üritust, saab linnukese kirja ja riik teatab uuest “võidust” lõimumispoliitikas. Nii näebki välja poliitika, kus maksumaksja raha suunatakse sisserändesse ja kulutatakse “omade” toiduahela loomisele, lõpptulemuseks aga on siiski võõraste osatähtsuse kasv ja eestlaste hääbumine. Vähemalt uussisserändejate osas pole vaja mitte kultuuritutvustust, vaid rände sulgemist ja see raha tuleks suunata pigem idapiiri väljaehitamisele.