Eesti riik tahab välismaal elavad ja töötavad inimesed endale kättesaadavaks teha — mitte aga koju tuua

Eesti,
©Madis Sinivee/Eesti Meedia
Eestlaste jaanituli Soomes.

Eesti on juba 27 aastat niivõrd-kuivõrd taasiseseisev, kuid riigist lahkujate vastu pole kunagi eriti huvi tuntud.

Eriti oli see argipoliitikaks Reformierakonna Ansipi ja Rõivase valitsuste ajal, mil rändas välja kõige rohkem Kalevipoegi ja ega nende vastu praegugi huvi tunta – pigem tuuakse siia “odavaid” ukrainlasi. Mingil ajal algatatud talentide kojutoomise projekt sumbus kiiresti, sest peale kõlavate sõnade ju selle taga midagi polnudki.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Ega Ratase valitsuse välismaale kadunud eestlastest samuti eriti hooli, aga ilmselt hakkab selgusetus riigile juba pinda käima. Nimelt kirjutab Postimees, et tööandjad ja ülikoolid peavad hakkama rahvastikuregistrisse aadressi täpsusega edastama andmeid välismaal töötavate ja õppivate inimeste kohta. Jutt käib inimestest, kes on sisse kirjutatud Eestisse, aga keda siin reaalselt pole, sest nende elu on mujal.

Selline kohustus tekib uuest aastast, mil jõustuvad rahvastikuregistri seaduse muudatused. Registrisse märgitakse nende “viibimiskoht”, kes õpivad või viibivad välismaal töölähetuses kauem kui kolm kuud.

Enamikule jääb selline nõue mõistmatuks. Ülikoolid ütlevad seepeale, et neil on välismaale tööle ja õppima läinud inimeste meiliaadressid olemas, ja muud polegi toimivaks suhtluseks vaja. Tööandjad aga leiavad, et halduskulud on niigi suured ning see nõue tähendab ettevõtjale lisakulu ja täiendavat bürokraatiat.

Siseministeeriumi kinnitusel ei muuda viibimiskoht rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmeid. Seega ei muutu ministeeriumi kinnitusel sellest ka inimesele osutatavad avalikud teenused, mis on seotud elukohaga. “Viibimiskoht tuleks rahvastikuregistrisse kanda täpse aadressina, sest vaid nii tagab see inimesega hõlpsama kontakti,” sõnas siseministeeriumi pressiesindaja.

Seega siis tahab riik, et välismaal viibiv Eesti inimene oleks bürokraatiamasinale kättesaadav, muud midagi. Talentide ja üldse oma inimeste kojutoomisega pole sel mingit pistmist, vasakvalitsus ei soovi eestistuvat riiki, ettevõtjatele aga on odavad slaavlased armsamad. Mida annab Eesti valitsusele see, kui ta teab, et inimene elab aadressil New York, Manhattan, Midtown, 142. Avenue (aadress on välja mõeldud – toim.)?

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused