Eesti tähistab alandlikult üht orjastamise aastapäeva koos anastajate lipu ülistamisega

Eesti,
©Reuters/Scanpix
Taani lipp on taanlaste au ja uhkus, mitte meie oma!

Eestlaste orjalikkus on niigi endiselt alles ja nüüd süvendatakse seda veelgi – taanlaste vallutuste tähistamisega! Ja nagu ikka, on mängus meie globalistist president.

Taani kuninganna Margrethe ja president Kersti Kaljulaid avavad laupäeval Tallinnas Kadrioru kunstimuuseumis näituse „Dannebrog – taevast langenud lipp. Taani kuldaja kunst“, vahendab BNS.

15. juunil tähistatakse Eesti ja Taani jaoks olulist ajaloosündmust – Lindanise lahingut, mis Eestile tähendab Tallinna esmakordset kindlat mainimist kirjalikes allikates, teatas Kadrioru kunstimuuseumi esindaja esmaspäeval BNS-ile. Taanile on see rahvuslipu Dannebrogi sündimise legendaarne hetk ning Kadrioru kunstimuuseumi näitus avab Dannebrogi 800. aastapäeva sündmusteprogrammi.

Eestlased tähistavad mingit närust kirjalikku esmamainimist 1219. aastal, ülistades seejuures taanlaste identiteedi teket, mille me samas ise kaotasime. Mis puutub meisse taanlaste kuldajastu – meil algas ju orjaajastu!

Vikipeedia kirjutab: “1219. aastal sekkus sõtta Taani kuningas, kelle väed vallutasid Revala ja tegid Toompea linnusest oma tugipunkti. Kuigi varasemast kokkuleppest taganenud riialased ei soovinud nende võimu all olevat Eestimaa osa vabatahtlikult kuningale üle anda, läks Taanil korda Viru-, Harju- ja Järvamaa endale allutada.

Arvatavasti Taaniga kooskõlastatult tungis 1220. aastal Läänemaale Rootsi vägi, mis sai aga Lihula lahingus saarlastelt lüüa. Pärast seda võttis Taani Läänemaa oma valitsemise alla. Sellega oli kogu Eestimaa mandriosa alistatud ning Riia piiskopi ja Taani preestrite poolt viidi läbi ulatuslik ristimine, millega mõlemad püüdsid oma võimutaotlusi õigustada ja kinnistada.

Pärast 1222. aasta Taani kuninga ebaõnnestunud katset Saaremaad allutada ärgitasid saarlased Taani vastu mässule läänemaalased, harjulased, järvalased ja virulased. Katsed Toompead vallutada aga luhtusid. Samal ajal toimus Viljandi sakalaste eestvedamisel ülestõus ka Eestimaa lõunaosas. Ugalased ja sakalased palusid kaitset Vene vürstidelt, kes saatsid neile abivägesid.

Riialased ja Taani alustasid 1223. aasta teisel poolel kaotatud alade tagasivõtmist ja 1224. aasta alguseks oli vastupanukeskuseks jäänud vaid Tartu, kus võimu oli enda kätte võtnud Novgorodist saadetud vürst Vjatško. 1224. aasta augustis vallutas riialaste vägi Tartu ja sellega suruti ülestõus mandril lõplikult maha. 1227. aasta alguses korraldasid riialased sõjakäigu saarlaste alistamiseks. Pärast Muhu linnuse vallutamist otsustasid saarlased alla anda ja lasid end ristida.

Ugandi ja lõunapoolse Vaiga alast moodustati Tartu piiskopkond, Sakala, Järvamaa ning osa Lääne- ja Saaremaast koos ülejäänud Kesk-Eesti väikemaakondadega läks Mõõgavendade ordule. Taani kuninga valdusse jäid Revala, Harju- ja Virumaa.”

Üle saja aasta oli Eesti üks osa taanlaste käes ja see polnud hea aeg. Anname taas sõna Vikipeediale: “Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi orduülemvõimu vastu.

Ülestõus puhkes 23. aprillil Taani kuningale kuuluval Harjumaal, kus kuninga vasallide poolt rõhutud eestlastest talupoegade seisund oli muutunud raskeks ja mida mitmed välisvõimud – ennekõike Saksa ordu ja Rootsi – sel ajal endale soovisid. /…/Ülestõusu käigus tugevnesid oluliselt Saksa ordu positsioonid, kes sai nüüd Taanile kuuluva Eestimaa hertsogkonna reaalseks valitsejaks ja sundis nii Saare-Lääne kui Tartu piiskoppi endale järeleandmisi tegema. 1346. aastal müüs Taani kuningas Eestimaa 19 000 marga eest ordule.”

Nagu kogu see saaga näitab, lõid taanlased 1219. aastal eestlasi, võtsid järgnevatel aastatel osa sellest oma kontrolli alla, rõhusid meid nii hullusti, et just nende kontrollitaval alal puhkes Jüriöö ülestõus – ja nüüd tähistame me globalistist presidendi juhtimisel oma orjastamise aastapäeva!?

Kahe aasta pärast möödub 300 aastat Uusikaupunki rahust, millega Rootsi loovutas Venemaale Ingerimaa, Liivimaa kubermangu, Eestimaa kubermangu, Saaremaa, Hiiumaa, Lõuna-Karjala, Karjala kannase ja Viiburi. Kas hakkame tähistama ka seda, et sattusime kord Vene võimu alla?

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused