01.03.2016
LIIVA KALMISTU
2013. aastal kaotas Eesti rahvastik 493 740 eluaastat, mis on samaväärne 6389 inimese kaotusega, kui võtta arvesse, et samal aastal oli keskmine eeldatav eluiga veidi üle 77 aasta, selgub Tervise Arengu Instituudi uuringust.
56% aastatest kaotati haiguste ja vigastuste ning 44% enneaegsete surmade tõttu.
Meeste tervisekaotusest moodustavad surmade tõttu kaotatud eluaastad üle poole, naiste puhul on suurem haiguskaotuse osatähtsus.
Haigus- ja suremuskaotus hakkab meestel kiiresti kasvama 45. eluaastast ning kasv on eelkõige seotud suremusega. Ka naiste tervisekaotus intensiivistub 45. eluaastast, kuid tervisekaotusest suurema osa moodustab haiguskaotus.
Tööeas meestel, vanuses 15-64 aastat, moodustab surmade tõttu kaotatud eluaastate arv 55% ja samas vanuses naistel 31% kogu vanusrühma tervisekaotusest.
Maakonniti on Eesti keskmisest väiksem haigustest, vigastustest ja enneaegsetest surmadest põhjustatud tervisekaotus Tartu-, Harju-, Rapla- ja Saaremaal. Kõige enam kaotab aastaid surmade ning haiguste ja vigastuste tõttu Valga, Ida-Viru ja Põlva maakonna rahvastik.
Südame-veresoonkonna haigused, kasvajad ning vigastused ja mürgistused moodustades kokku 80% kõigist enneaegsete surmade põhjustest. Haiguskoormuse puhul jääb nende põhjuste osatähtsus veidi alla 40%.
Vigastuste ja mürgistuste osa tervisekaotusest kõige suurem vanuses 25-35 eluaastat moodustades meestel 41% ja naistel 14% vanusrühma tervisekaotusest.
Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. Tervisekaotus jaguneb haiguskaotuseks ja suremuskaotuseks. Haiguskaotus näitab haiguste ja vigastuste tõttu kaotatud eluaastate arvu. Suremuskaotus tähendab enneaegselt, st enne vastava vanuse keskmise eeldatava eluea möödumist, toimunud surma tõttu kaotatud eluaastaid.
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Foto: Erik Prozes / Postimees