29.03.2019
Elupõline mees, kes ei viinud Eestit viie rikkaima riigi hulka – Andrus Ansip.
Kui üks poliitik on omal maal valeprohvetiks osutunud, siis ei ole tal mõtet tulla selle riigi tegevpoliitikuid osatama.
Jutt käib Andrus Ansipist, kelle valitsemisajast kirjutasid Soome lehed mullu mais: “Eestlastel väga vedanud, et neil on selline naaber nagu Soome, mis aitas raskel tunnil, siis kui Eesti valitsus kriisi ajal rahval tooli alt ära tõmbas, leida tööd ja leiba Soomes. Eesti, mille eesmärk oli jõuda 15 aastaga Euroopa kõige rikkamate riikide hulka, on vaatamata väga madalatele maksudele ja rikaste üliväiksele maksustamisele jäänud endiselt vaeseks riigiks.”
Ansipi algatatud majanduspoliitika, mis jättis kõik majanduslikud vapustused tavakodanike kanda, peletas Eestist kümneid ja sadu tuhandeid tööealisi inimesi, kes ei suutnud Eesti palkadega isegi siinseid soojaarveid maksta. Just tema on süüdi Eesti sotsiaalsete struktuuride hävitamises, alates maapiirkondade ääremaastumisest elanike äravoolu tõttu kuni perede purunemiseni, sest välismaal töötavaid lapsevanemaid polnud kodus.
Nüüd süüdistab Ansip EKRE-t Eesti lõhestamises, kuigi just tema ise alustas sellega: algul pronksiöö eel venelastele sõdurikuju mujale paigutamise aja osas valetades, mille tagajärjel nood marru läksid; siiani mittetoimiva, kuid rahvast kahte leeri löönud kooseluseadusega, mis suruti teerulliga läbi küll juba Rõivase ajal, kuid algatati Ansipi aegu, jne.
Ansip oli peaminister ka suurte Danske ja Swedbanki rahapesuoperatsioonide ajal, seega on ta vastutav selle eest, et Eesti on saanud mahhinatsiooniriigi maine. Kuidas ka ei vaataks, Ansip on alati ja igati omariiklust lammutanud, julgedes nüüd, ise Euroopas olles, tulla õpetama Jüri Ratast selles, kuidas riik peaks toimima.
Ansipi ja Rõivase ajal stagneerus Eesti riik ja muutus Euroopa suurriikide ripatsiks – vilets euroametnik peaks Eesti sisepoliitilistest probleemidest küll hambad eemal hoidma, sest kui tema kord siin tegutses, siis jooksid eestlased kodumaalt laiali!