Eestlaste osatähtsus langeb, rahvaarv kasvas mullu teiste riikide kodanike sisserände toel

Eestisse saabub üha rohkem võõramaalasi. Pilt on illustratiivne.

Praegused demograafilised protsessid näitavad, et eestlastel on jätkuvalt kõrge oht oma maal vähemusse jääda.

Möödunud nädalal avaldas statistikaamet andmed, mille kohaselt elas 1. jaanuaril 2019 Eestis 1 324 820 inimest, mida on 5687 inimese võrra rohkem kui aasta varem samal ajal.

Eestlaste arvu kasvas kahe tuhande inimese võrra, ulatudes selle aasta algul 907 628 inimeseni. Samas on eestlaste osakaalu pikaajaline kasvutrend pöördunud kahanemiseks.

Statistikaameti teatel oli 2018. aasta juba neljas järjestikune aasta, mil välisrändesaldo oli positiivne: sisserändajate arv ületas väljarändajate arvu 7071 inimese võrra. Eestisse asus elama 17 547 inimest ja lahkus 10 476 inimest.

Rahvastikuteadlase Allan Puuri sõnul puudub riigil usaldusväärne teave umbes 10 000 inimese saabumise ja 8000 inimese lahkumise kohta. «Ühe aasta kohta on need päris suured arvud,» lausus ta.

Avaldatud rändestatistikast selgub, et välismaalastest saabujaid (teiste riikide kodanikke) oli mullu palju rohkem kui lahkujaid. Eesti kodanikke oli väljarändajatest 63 protsenti, kuid sisserändajatest vaid 45 protsenti.

Rahvaarv kasvaski seega eelkõige just teiste riikide kodanike Eestisse saabumise tõttu – tagasipöörduvad Eesti kodanikud moodustasid rändesaldost üksnes 18 protsenti, samas lõviosal, 82 protsendil ehk 5800 inimesel 7000st ei olnud Eesti kodakondsust. Ühtlasi tähendab see, et eestlaste osakaal kogurahvastikus vähenes.

Allikas: Postimees

Kommentaarid