Ege Hirv: 3000 küla tuleb seada haldusreformi keskmesse

15492393_336645090055698_6296291846628742139_n

Haldusreform käib täie hooga keskvõimu tugevdamise nimel, aga vaja oleks hoopis kogukonnakeskset, küladest ja linnaasumitest lähtuvat kohaliku kogukonna elulistest huvidest juhinduvat haldusreformi, mida praegune suund ignoreerib.

Tuleks leppida kokku, et valdade volikogud valitakse nii nagu neid siiani on valitud, eelistades kohtadel reaalselt tegutsevaid ja kogukonnas elavaid külavanemaid, aga vallavalitsuse funktsioone täitma  jääks maakonda ainult üks valitsus ja seda võiks nimetada maakonnavalitsuseks. Viimane võiks tekkida ärakaotatavate maavalitsuste baasil, aga uute ülesannete ning uute valitavate inimestega. Kõigi valdade volikogude liikmete poolt valitavast maavanemast saaks nõnda vallavanem kõigile maakonna valdadele.

Ainult oma valda puudutavaid küsimusi lahendaks volikogu endisel moel, kuid otsuste täideviija oleks uus maakonnavalitsus. Kogu maakonda puudutavad poliitilised ja seadusandlikud  küsimused lahendaks aga maakonna volikogu, mis moodustub valdade volikogude liikmetest.

Maavalitsuste, maakondliku ja valdade identiteedi kaotamise plaan ei ole minu arvates õige. Koondada tuleks hoopis maakonnas asuvad vallavalitsused, kellede töö teeks ära üks maakonnavalitsus. Küladel põhinev struktuur tugevdab kohalikku identiteeti, süsteemi plaan aga tegeleb keskvõimu teerulli vertikaali põlistamisega regioonides.

Mis on haldusreformi laiem eesmärk? Kiire, soodne, bürokraatia-  ja korruptsioonivaba haldusteenus, soovitavalt interneti kaudu. Me peame endile ausalt tunnistama, et nii vähese elanike arvu kohta on masendavalt palju bürokraate ja liiga vähe reaalse töö tegijaid – õpetajaid, hooldajaid, teemeistreid, konstaablileid, treenereid, metsnikke, jne.

Selleks muutuseks on vaja rahva tahet, külakogukondade tugevnemist, erakondade volikogude ja üldkogude  tahet, et sünniks vastav poliitiline kokkulepe. Tehnilised probleemid jääksid aga erialaspetsialistide/juristide lahendada.

Iga maavalitsuse juures peab olema halduse ja IT-osakond, kus asuvad selle reformi reaalsed elluviijad – kõik vallavalitsuste tööülesanded tuleb ühe kaupa üle vaadata ja võimalusel ära delegeerida sama kogukonna liikmetele, teistele struktuuridele. Teenused tuleb tuua kodanikule lähemale ja muuta lihtsamaks, võimalikult bürokraatiavabaks.

Haldusreformi eesmärk ei oleks mitte demokraatiat vähendada, vaid suurendada. Kuidas? Eemaldades süsteemist 200 vallavalitsuse palgatöötajate tasandi bürokraatliku ja pahatihti ka korruptiivset lüli, kõrvaldades nn kupjad, kiltrid ja aidamehed, samas jättes kohtadele alles iseseisvalt reaalse töö tegijad ja viies juhtimise 15 maakonnakeskusesse. Mulle on alati jäänud mõistetamatuks, miks peab kõrgharidusega spetsialistil, olgu ta hooldaja või kohalik konstaabel, olema kukil veel kolm keskastme juhti, kes ainult segavad reaalset töötegemist?

Sellisel juhul teenused mitte ei kaugene kodanikust, vaid lausa liiguvad inimeste elutuppa ja püksitaskusse, arvutisse, mobiili ning tulevad koos panga-, raamatukogu-, arstibussiga lausa värava taha. See on puhas tehniline ülesanne, kus haldusspets ja IT-spets tekitavad sünergiat ja otsivad parimat lahendust sajale vallavalitsuse haldustoimingule. See on puhas infotehniline töö – teenuste kaasajastamine ühekaupa, kõigi kohaliku tasandi teenuste ülevaatus, põhjalik revisjon.

Mida on selleks siis vaja? Lõpetada mitte kuhugi viiv vaidlus valdade piiride ja nimede muutmise osas. Jätta hetkel vallad täpselt nendesse piiridesse nagu need on ning keskenduda haldusteenuste sisule ja kohaliku tasandi teenuste kaasajastamisele.

FOTO: Erakogu

 

Kommentaarid