09.11.2018
Riigipea prioriteediks peaks olema eestlus, mitte robotid.
Mõned kokkusattumised on päris kummalised – praktiliselt samal ajal, mil rahvuskonservatiivid pommitasid peaministrit Marrakechi leppe sisu küsimuses, võttis president Kersti Kaljulaid sõna Tallinnas peetaval e-riigi konverentsil, rääkimaks inimeste ja robotite kooseksisteerimisest.
Siin joonistuvad väga eredalt välja kontrastid – EKRE muretseb selle üle, kuidas hakkavad omavahel läbi saama põlisrahvad ja liikvele aetud migrandid, ennekõike aga, kas neid üldse peaks siia lubama, riigipea aga arutleb Postimehe loos “Kaljulaid: aeg on rääkida seksist robotiga” “innovaatiliselt”: “Kõige keerulisem küsimus minu jaoks on see, et kui meil on inimnäolised, inimkujulised robotid – mida nendega teha võib? Kas need asjad, mis on keelatud inimene-inimene suhetes – mõtleme kasvõi seksuaalsuhetele lastega – … kui meil on selline robot, masin – mida võib, mida ei või? Väga keerulised küsimused!”
Ehk siis arutlevad rahvuskonservatiivid selle üle, kuidas kaitsta omi naisi-neidusid moslemitest vägistajate eest, kellele kõik euroopalikud naised on hoorad, kuid riigipea hinnangul on viimane aeg hakata rääkima sellest, millised saavad tulevikus olema inimeste suhted, sealjuures seksuaalsed suhted, robotitega – mis on keelatud ja mis mitte. EKRE arutleb selle üle, kuidas peaksime edasi elama, et rändetulv ei mataks eesti keelt ja kultuuri enda alla, presidendi mureks on robotite invasioon. Rändelepet pole Kaljulaid siiani jutuks võtnud.
Jääb vaid nentida, et igaühel on oma prioriteedid. Kuigi ka presidendi teemakäsitlus pole päris vale – väidetavalt asendavad vasakliberaalse feminismi ja sooneutraalsuse poolt hukutatud meeste-naiste suhetes tõelisi intiimsuhteid juba kumminukud ja seksirobotid. Aga tema ei muretse ju inimsuhete, vaid suhte inimene-robot pärast.
Eesti rahvusriigi presidendil võiks esikohal olla siiski see, et Euroopale omaseid austusel põhinevaid mehe-naise suhteid ei asendaks migratsiooniga Euroopasse tulevate religioonide kummardajate arusaamad, mille puhul on naine madalamat sorti inimene. Või siis “euroopalikud väärtused”, mis tahavad välja suruda senist isal, emal ja lastel põhinevat peremudelit.