05.06.2024
Krüptoturg on reaalsus.
Kolmapäeval toimus Riigikogus krüptovaraturu seaduse eelnõu kolmas lugemine ja EKRE eitava seisukoha selle ettevõtlust pärssiva seaduse kohta esitas saadik Varro Vooglaid. Võimuliidu häältega sai eelnõust seadus.
“EKRE fraktsioon hääletab täna krüptovaraturu seaduse eelnõule vastu. Ja põhjused, mille tõttu me seda teeme, võtan kokku tsiteerides meie fraktsiooni poole pöördunud ja aastaid finantstehnoloogiasektoris vastutustundlikult tegutsenud ettevõtjat, kes on juhtinud kõnealusele probleemile või kõnealustele probleemidele tähelepanu ka komisjoni tasandil. Aga paraku pole seda kriitikat kuulda võetud. Need probleemid on põhimõttelist laadi ja annavad tunnistust tegelikult valitsuse suhtumisest ettevõtjatesse ja ettevõtlusesse palju laiemalt, siis tasub seda tsiteerida veidi pikemalt.
Tsitaadi algus. Eestis tegutseb hetkel 49 virtuaalvääringuteenuse tegevusloaga ettevõtet, kes on alates 2021. aastast pidanud katkematult tegelema nii äritegevusele kui ettevõtlusega seotud isikutele suunatud ning mitmeid kordi muudetud regulatiivsete nõuete implementeerimisega. See on olnud nii sisuliselt kui majanduslikult ebaproportsionaalselt koormav, mille tulemusel on Eestist lahkunud kümneid globaalse haardega mainekad tegijaid. Needsamad ettevõtted olid valinud Eesti enda peakontoriks tulenevalt meie palju reklaamitud, kuid tänaseks hääbuvast infotehnoloogilise IT-riigi kuvandist ning investeerinud siin tegutsemiseks kümneid miljoneid, et luua soodne pinnas sektori arenguks arusaadavas ja kaasaegses õigusraamistikus.
Reaalsus osutus aga reklaamitust sootuks erinevaks. Vähesed ettevõtjad, kes suutsid ennast mitmest järjestikusest loamenetlusest edukalt läbi võidelda, on krüptovaraturu seaduse eelnõu 398 valguses tagasi alguses. Järjekordselt tahetakse muuta juba kordi lohakalt ja läbimõtlemata muudetud seadust ning nõudeid äriga jätkamiseks Eestis.
Üleeuroopaline MiCAR regulatsioon, mille tulemusel on sündimas krüptovaraturu seadus on loodud Euroopas tegutsevatele ettevõtetele kehtiva õigusliku raamistiku ühtlustamiseks ning virtuaalvääringutega seotud teenuste tarbijate kaitseks. Samuti lähtub see eesmärgist luua ettevõtjatele võrdsed võimalused, olenemata tegevuskohast. Eesti jaoks on tegemist võimalusega tuua riiki sadu miljoneid välisinvesteeringuid, luua sadu või pikemas perspektiivis isegi tuhandeid kõrgepalgalisi töökohti ning taastada varasematel aastatel tugevalt kannatada saanud ettevõtjasõbraliku IT-riigi maine. Selliseid võimalusi ei teki just tihti. Mingil põhjusel leiame ennast aga olukorrast, kus kohaliku seadusloome, ebamõistlike nõuete ning finantsjärelevalve põhjendamatu hirmutamistegevusega üritatakse Eestist ka viimased alles jäänud tegijad välja suruda.
Meie naabrid Läti ja Leedu on virtuaalvääringutesektori arenguga tekkinud võimalusest aru saanud ning alustanud kampaaniaid nendesamade ettevõtjate ja investeeringute riiki meelitamiseks, saates esindajaid rahvusvahelistele messidele ning kommunikeerides ettevõtjasõbralikkust ning regulaatorite ja finantsjärelevalve lahendustele orienteeritud suhtumist. Targalt tegutsevad väikeriigid käituvad MiCAR-i regulatsiooni preambulis välja toodud Euroopa Liidu strateegiale vastavalt, soodustades tehnoloogia arengut ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu finantssektoris. Eesti on valinud paraku vastupidise suuna. Krüptovaraturu seaduse eelnõu 398 põhiliseks murekohaks on ettevõtetele väljastatud tegevuslubade osas uue täiemahulise menetluse alustamine pärast järelevalveasutuse muutmist 2026. aastal, kuigi MiCAR-i regulatsioon lubab tegevuslubade ülekandmist lihtsustatud menetluse raames. Ettevõtjad, kes on viimase paari aasta jooksul pidanud juba kaks korda Rahapesu Andmebüroo käest tegevusloa saamiseks või selle säilitamiseks loamenetluse läbima, peavad alustama otsast peale, et saada sisuliselt samadele nõuetele vastav tegevusluba nüüd Finantsinspektsiooni käest. Eriti skisofreeniliseks teeb olukorra fakt, et Finantsinspektsioon nõuab uut täiemahulist loamenetlust loamenetlust, põhjendades seda Rahapesu Andmebüroo ning selle töötajate ebakompetentsusega.
Samas on Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler rahanduskomisjoni istungil selgelt väljendanud, et valdkonnapõhiste teadmistega töötajate puudumise tõttu uurivad nad võimalusi Rahapesu Andmebüroo töötajate palkamiseks, kuna seal olevat vajalik kompetents juba olemas. Ehk otsitakse probleeme, mitte lahendusi. Eelpool selgitatu on vaid üks mitmest eelnõu puudutavast probleemist. Lisaks võib välja tuua ebamõistlikud nõuded tegevusloa omanikele, kohustuslikus korras määratavale nõukogule, mis peab alates seaduse jõustumisest olema kolmeliikmeline. Sellist arvu sobiva taustaga pädevaid isikuid pole kõigil tegevusloa taotlejatel ka parima tahtmise juures võimalik Eestist leida.
Sektori toimimist piirab veel tugevalt digitaalsele isikutuvastamisele kehtiv ministri määrus, mis välistab ülejäänud maailma poolt finantsteenuste pakkumisel kasutatavate lahenduste kasutamise Eesti ettevõtete jaoks. Kõiki neid probleeme on korduvalt adresseerinud ja detailselt selgitanud erinevad ettevõtjad ja neid koondavad erialaliidud. On tehtud muudatusettepanekuid, pakutud sisulisi lahendusi ning selgitatud tagajärgi. Paraku ei ole ekspertide ettepanekute ja selgitustega arvestatud ning endiselt ollakse ilma ühegi faktidele põhineva reaalse põhjuseta sektori täieliku hävitamise kursil. Tsitaadi lõpp.
Meie hinnangul on Riigikogu kohustuseks kujundada ettevõtjate suhtes sõbralik ettevõtlust soosiv, mitte seda pärssiv keskkond. Seetõttu pole võimalik kõnealusele eelnõule toetust avaldada. Küll aga tuleb väljendada kahetsust, et valitsuskoalitsioon tegutseb süstemaatiliselt viisil, mis suretab ettevõtjate soovi ja ka väljavaateid Eestis ettevõtlusega tegeleda. Selle mustri väljenduseks on nii üha kasvav bürokraatlik koormus, jõulised maksutõusud, rahapesu tõkestamise loosungi all ettevõtjate suhtes süü presumptsiooni rakendamine ja samuti kavandatav ulatuslik sekkumine pangasaladusse. Kuidas sedasi käituv Reformierakond peab endiselt võimalikuks esitleda end ettevõtjasõbraliku parteina, jääb sügavalt arusaamatuks.”
Allikas: Riigikogu stenogrammid