24.10.2022
Üle Narva silla siiapoole tulevad Vene masinad saab küll konfiskeerida, aga meil pole nendega midagi peale hakata.
Esmaspäeval oli Riigikogus menetluses saadikute Jaak Valge, Martin Helme, Urmas Reitelmanni, Leo Kunnase, Rene Koka, Uno Kaskpeiti, Merry Aarti, Kert Kingo, Kalle Grünthali, Paul Puustusmaa, Alar Lanemani, Peeter Ernitsa, Anti Poolametsa, Ruuben Kaalepi, Riho Breiveli, Helle-Moonika Helme, Siim Pohlaku, Henn Põlluaasa ja Mart Helme 12. septembril käesoleval aastal esitatud arupärimine Ukraina põgenike kohta. Küsis Jaak Valge.
“Meil tegemist sellise mahult väga suure ja tempolt väga kiire rahvastikurändega – sellisega, mida poole Euroopa ja Eesti tegelikult kogenud viimasel 70 aastal. Seetõttu on igal siin tehtaval otsusel ka väga pikaajaline mõju. Ja selleks, et neid otsuseid teha, selleks peab olema andmeid.
Meie esimene etteheide valitsusele ongi see, et meie andmeid on ülivähe. Me ei tea seda, kes meie riiki on tulnud ja kui palju neid tulijaid on. Meie kontroll piiril on ülimal määral pealiskaudne. Näiteks väitis lugupeetud proua peaminister 21. septembril, et idapiiril kontrollitakse inimesi väga põhjalikult. Neid, kes tulevad Ukrainast, peavad kasutama biomeetrilisi passe. Neile tehakse ka taustakontrollid. Seevastu, siseminister Lauri Läänemets tunnistas 5. oktoobril, et inimesi lastakse läbi ka Ukraina passi koopiaga.
Kui me ei tea, kes meie riiki on tulnud ja kui palju neid inimesi on, siis me ei saa teha ju tegelikult mitte mingit plaani selle kohta, kuidas me nende inimestega toime tuleme ja kuidas meie Ukrainale kõige paremini kasulikud oleme.
Edasi ma nüüd toon mõningaid värskemaid andmeid, nii palju kui meil on – nagu ütlesin, neid on väga vähe. PPA andmete järgi, et kusagil üle piiride on tulnud meil kokku siis üle 100 000 Ukraina põgeniku ja nende hulgas alates 25. maist ei ole neid, kes on tulnud mujalt kui üle idapiiri. Ja Eestisse jäämise on deklareerinud 61 000, eilse seisuga 61 000 põgenikku ja nende osakaalu poolest püsielanikkonda, see on siis 4,6%, on Eesti esimene riik maailmas. Seda võite vaadata ÜRO pagulasameti koduleheküljelt, ühe selle lihtsa arvutuse teha.
Aga see ongi see küsimus, et kas ka meie elatustase on esimeses maailmas, kas me suudame oma keskmise elatustasemega pakkuda neile sobivaid tingimusi. Pealegi, nende 61 000 hulgas tegelikult pole ka alates 25. maist neid isikuid, kes tulid Eestisse Euroopast. Nende käest pole seda saanud küsida, sest kontrollitakse ainult Venemaalt tulijaid. Seega, põgenikke on Eestis, on mõistlik arvata, et on märksa rohkem kui need 61 000. Nii. Et me siis neid ei tea.
Rääkimata sellest, et me ei tea, mida nad Eesti riigilt soovivad, mida kavatsevad edasi teha, me ei tea seda, kui palju on nende hulgas venelasi, palju ukrainlasi. Ja küsimus pole selles, et meie eest neid kuidagi kuritahtlikult varjataks, vaid ka Eesti riik ei teagi seda. PPA ametnikud vastasid meile, et rahvuse andmed sisestatakse taotleja ütluste alusel andmebaasis vabateksti väljale, aga neid ei üldistata. Ometi peaks seda rahvust olema ülikerge kindlaks määrata, kuna rahvuse andmed on Ukraina passis üheselt olemas. Ja on arusaamatu, miks neid siis ühe näpuliigutusega selles tabelis kokku ei arvestata.
Me teame, et praeguse seisuga on ajutise kaitse taotlejaid ligi 38 000 ehk siis 2,8% püsielanikkonnast ja see osakaal on maailmas suurem vaid kahes riigis ja need on Ukraina piiririigid – Tšehhi ja Poola. Niisiis, neist riikidest, millel ei ole piiri Ukrainaga, on ka ajutise kaitse saanute osakaal kõige kõrgem Eestis ja nende rahvust me loomulikult ei tea. See, et me põgenikest nii vähe teame, muidugi näitab valitsuse vastutustundetust. Küll aga me teame seda, et Venemaalt tulijate osakaal on viimasel ajal märksa kasvanud ja ka meeste osakaal on Venemaalt tulijate seas märksa kasvanud. Täiskasvanutest ligikaudu pooled on mehed. Ja üha rohkem on ka vene kodukeelega inimesi.
Miks siis valitsus ei tea seda, kes meil on tulnud, mida valitsus kavatseb edasi ette võtta sedavõrd suure põgenikehulgaga ja miks valitsus annab ajutise kaitse ka neile, kellel on tegelikult keelatud Ukrainast lahkuda, kahjustades seega Ukraina kaitsevõimet. Ja loomulikult tahaksime teada ka, kas valitsus ei pelga, et selle läbiviidava poliitika tulemusena toimub Eestis pöördumatu demograafiline muutus.”