Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

EKRE haridustoimkond leiab, et Eesti haridussüsteem on rahvusriigi jaoks valel teel

-
16.09.2019
© Scanpix

Uued Uudised vahendavad EKRE kultuuri, hariduse ja teaduse muredega tegelevate inimeste pöördumise.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Kultuuri-, Haridus-, ja Teadustoimkond leiab, et riiklikud põhikooli eksamid on kasvatusteadustele ja mälu ning isiksuse teaduslikele uuringutele tuginev (Hermann Ebbinghaus, Endel Tulving, Maslow):

– õppeainet kordav ja teadmisi/oskusi kinnitav,

– ainet üldistav ja õpitut kokkuvõttev,

– objektiivset tagasisidet andev,

– tegelikke oskusi ja omandatud teadmisi näitav,

– õpilast arendav ning motiveeriv,

– ning õpetaja kompetentsivajadust, autoriteeti ja riikliku haridussüsteemi tähtsust tõstev,

– teiste teaduharudele toetuv

ja seega kokkuvõtlikult – teaduspõhise õpiprotsessi ülioluline põhikomponent terves riiklikus haridussüsteemis.

Põhikooli lõpueksamite eesmärk on kinnitada riiklikult baasteadmisi, mida me riigina jätkusuutlikult käitudes eeldame igalt endaga toime tulevalt kodanikult ja milleta edasiõppimine on võimatu.

Rahvusriigina on kodanike riigikeele oskus riigi toimetuleku, arengu, suveräänsuse ja turvalisuse tagajaks.

Matemaatika on loogilise mõtlemise ja nii elementaarse arutlusoskuse kui majandusliku toimetuleku alus.

Ja lisaks elame maailmas, mille mõistmine, milles vähegi arvestataval tasemel kaasarääkimine nõuab võõrkeelte oskust.

Põhikooli riiklikke eksamitega fikseerib riik tajutavad ja mõõdetavad üldtingimused – riik juhib riiklikku haridust ja tagab seeläbi oma kodanikele põhiseadusliku õiguse saada kvaliteetset eestikeelset riiklikku põhiharidust. Eksamitel fikseeritakse haridusetapi tulemused ja sellisena on see oluline, kui mitte põhimotivaator kooliteel.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Kultuuri-, haridus- ja teadustoimkond on absoluutselt vastu põhikooli lõpueksameid puudutavale seaduseelnõule antud kujul. Põhikooli lõpueksamite kaotamine degradeerib haridust ja seda saab seetõttu vaadelda ainult kui äärmiselt Eesti-vaenulikku sammu – kui katset õõnestada eestlust rahva harimatuks muutmise läbi.

Toimkond teeb Riigikogule ettepaneku käsitleda küsimust tõsiselt, lähtudes teaduslikest mõjuanalüüsidest ja EV põhiseaduslikest eesmärkidest. Tegelik valik on, kas oleme kõrgkultuuriga ja maailma esirinnas või madala haridustasemega odav tööjõud?

EKRE valik on, et Eesti on tark ja arenenud kodaniku-ühiskonnaga demokraatlik suveräänne rahvusriik.

Toimkond rõhutab, et seni esitatud dokumentatsiooni ja argumentide alusel tähendab riiklikest põhikooli lõpueksamitest loobumine peamiselt kvaliteedinõuetest loobumist ja seega pikemas perspektiivis põhihariduse degradeerimist. Viimane omakorda alandab elatustaset ning suurendab turva-, vaesus- ja suveräänsusriske.

Samuti näeme segregatsioon ohtu, kuivõrd degradeerunud põhihariduse kompenseerimiseks hakkab edukam ühiskonnaosa kasutama eraharidust. Riik võib ka üldse kaotada võime hariduskeelt juhtida, sest nn kogukonnakool, millel on suur vabadus määrata, mida ta õpetab, võib tähendada mistahes keelset ja mistahes tasemega põhiharidust.

See on loomulikult hinnangu küsimus, kuid sisuliselt on esitatud seaduseelnõu ka põhiseadusvastane, kuna eirab EV põhiseaduse §37 seatud kohustust hoida hariduse andmine riigi järelvalve all ja seatud eesmärki tagada kodanikele kvaliteetne eestikeelne riiklik põhiharidus.

Selgituseks veel

Kvaliteetne põhiharidus on aluseks kvaliteetsele gümnaasiumi-, kutse- ja kõrgharidusele. See on üks edukalt läbitud etapi lõpp, mis annab adekvaatse aluse edasistele valikutele, millest lõppkokkuvõttes sõltub meie kõigi elukvaliteet ja tulevik.

Riiklikud eksamid põhinevad ühtsetel kriteeriumidel ja võimalikult objektiivsel hindamisel.

Ühtse riikliku hindamisega on tagatud üleriigiline ühtlane haridustase ja võrdlusmoment teiste koolidega, teiste laste haridustaseme ja õpetajate kompetentsusega. See on oluline riigipoolne tagasiside.

Riiklikud põhikooli lõpueksamid näitavad, kas ja millisel määral on õpilane riiklikult ettenähtud programmi omandanud. Need näitavad lõpetaja tegelikke oskusi ja omandatud teadmisi, võimekust, millest lähtuvalt valida edaspidine haridustee, amet või elukutse.

Need näitavad õpilase pingetaluvust ja oskust tedamisi regenereerida ja neid eesmärgipäraselt ka kasutada. Need näitavad õpilase hetkeseisu ja kompetentsi oma ülesannetega iseseisvalt toime tulla. Ja vajakajäämisi, millega edaspidi rohkem vaeva näha ja tööd teha.

Lapsed on lapsed olenemata ajast, milles nad elavad – vastuvõtlikud ja teadmishimulised. Ent nad vajavad sihipärast suunamist – nii ja ainult nii on inimkond loonud kultuuri, milles täna elame.

Hariduses, laste meeleolus, motivatsioonis ja elukvaliteedis võib olla probleeme, kuid tõeliselt rumal on püüda neid lahendada sel teel, et loobuda õpetamisest, suunamisest ja tulemuste mõõtmisest. Tulemuste mõõtmiseks, nagu öeldud, on põhihariduse puhul eksamid; just need on siiani ühise eesmärgi ja motivatsiooni tuum.

Uue andeka inimese väljakujunemisele – mille oluline samm on, nagu öeldud, edukas põhikooli lõpueksamite sooritamine – on kaasatud terve rida erinevate teadusharude esindajaid ja oma ala spetsialiste. Nii peab ka kokk teadma, kuidas valmistada maitsvat rooga, mis õpilase ajukeemia edukaks õppetööks tööle paneb, keha terve ja vaimu virge hoiab. Saati siis erinevate ainete pedagoogid ja muu toetav personal. Ja kõik ühe eesmärgi ja parema tuleviku nimel! Väljakujunenud riiklik haridussüsteem on keerukas kooskõlaline tervik, mis paljude inimeste teostust- või saavutusvajadust ühiseks kasuks täidab.

Põhikooli lõpueksamite kaotamisega muutub kogu põhiharidus naljanumbriks, mõjudes järgmiseks negatiivselt õpetajate autoriteedile, motivatsioonile ja pädevusele. Lõpetades sisuliselt põhihariduse mõõtmise, muudame kogu protsessi lombakaks – justkui oleks põhikooli eesmärk meelelahutus. Kõik seni kättesaadavad (seadusemuudatuse kaitseks esitatud) väited, justkui asendaks lõpueksameid tasemetööd, testid või loovtöö, kvalifitseeruvad küündimatuks hämaks.

EV on juba eelnevalt teinud järelandmisi. Kaotanud põhikooli teiste astmete eksamid, toonud HEV lapsed kaasava haridusega tavakoolidesse – ning me imestame täna üldise haridustaseme languse üle? Gümnasistid on nõutud gümnaasiumi lõpueksamite nõuete pärast, kus läbimine on võimalik ka ühe punktiga. See on pannud ülikoole muretsema sissesaajate õpingutega toimetuleku pärast. Põhikooli kehalise kasvatuse normide äravõtmine annab tunda ebapiisava füüsilise ettevalmistusega noorsõdurites, kes sõjaväkke tulevad.

Põhikooli lõpueksamitega kaotamisega loobub riik sisuliselt hariduse andmise nõudest, mis talle seadusega kohustuseks on pandud. Ja milline saab olema see tuleviku haritud ja tark Eesti, kui riik omale võetud kohustustest loobub või neid poolikult täidab?

Mida püütakse selle muudatusega saavutada? Siit tagant paistavad välja kodakondsuse lihtsustatud andmise kõrvad – katse asendada tegelikku funktsionaalset eesti keele oskust mõõtev eksam kergestiläbitava testiga, mis omakorda oleks aluseks kodakondsuse saamisel.

Matemaatika eksami ärajätmisele ei oska küll muud mõtet pakkuda, kui et ilmselt on kellegi arvates rumalat rahvast lihtsam valitseda.

Teatavasti on haridus konservatiivne ja inertne. Läbimõtlemata otsused selles valdkonnas annavad väga kaua valusalt tunda. Lõhkudes põhihariduse, võime teha kahju, mille korvamine võtab põlvkondi.

Kui probleemiks on stress, mida selle eelnõuga lahendada püütakse, siis tuleks eelnevalt välja uurida, mis tegelikult õpilastest mõttetut tressi tekitab. Eksamid kui teadmiste kontroll on loomulik ja mõistetav elukatsumus. Kuid enneaegsed sisseastumiskatsed ja õpilaste ebarealistlikud ootused ei ole piisavad põhjused eksamite kaotamiseks.

Kui probleem on õpetajates, siis tuleb nende koolitamisega tegeleda; veelgi ilmsem – neile inimväärset palka maksa. Kui probleem on õpi- ja töötingimustes, siis tuleb tegeleda nii HEV- ja tavalaste vajadustele vastavate tingimuste loomisega.

Kui probleem on gümnaasiumite sisseastumiseksamite-katsete kattumine põhikooli lõpueksamitega, tuleb tegeleda gümnaasiumite korralekutsumisega, aga mitte kilplasena lammutada põhiharidust.