31.08.2022
Eesti keele nurk Euroopa ParlamendisParlamendis – kas selline ongi meie keele saatus, olla eksootika impeeriumi võimukoridorides? Pilt on illustratiivne.
Tänasel riigikogu erakorralisel istungil andis Henn Põlluaas EKRE fraktsiooni nimel üle kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt hääletamis- ja kandideerimisõiguse juures kehtestatakse volikogudesse kandideerivatele inimestele eesti keele oskuse nõue.
„Keeleseadus on kehtinud juba enam kui 30 aastat, Eesti riik veel kauem ja põhiseaduse järgi on riigikeeleks ja ametliku asjaajamise keeleks eesti keel. Ometi oleme olukorras, kus Eestis on hulganisti volikogudes liikmeid, kes ei valda riigikeelt, ja volikogude istungeid peetakse vene keeles, mis on täiesti otsene seaduse rikkumine,“ rääkis Põlluaas.
„Seda ei kontrolli sisuliselt mitte keegi. Seetõttu ongi esitatud antud eelnõu, mille eesmärk on tagada, et kohalike omavalitsuste valimistel kandideerivad isikud oskaks eesti keelt vastavalt keeleseaduses sätestatud C1‑keeletasemele, mis on vajalik juhtimisega seotud töökohtadel, kus tööülesannete hulka võib kuuluda tegevuste kavandamine, koordineerimine, nõustamine, avalikud ettekanded, sõnavõttude ja tekstide koostamine – ühesõnaga, kõik see, mida kohaliku omavalitsuse volikogu liige oma töös vajab.“
Põlluaas lisas, et ka keeleinspektsioon on korduvalt pööranud tähelepanu sellele, et kui me ei too sisse tagasi eesti keele oskuse nõuet kandidaatidele, siis olukord ei parane „Eesti keel Eesti riigis peab kõlama igal pool ja kõikjal, ka omavalitsustes,“ rõhutas EKRE saadik.