Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna Riigikogu fraktsioon toetas parlamendi poliitilist avaldust, milles mõisteti hukka Molotovi-Ribbentropi pakt koos salaprotokollidega ning sellele järgnenud Balti riikide okupeerimine ja Poola jagamine kahe totalitaarse režiimi vahel, mis oli Teise maailmasõja puhkemise oluline eeldus.
73 Riigikogu saadiku esitatud avalduse eelnõu „Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest“ on ajendatud Venemaa provokatiivsetest sõnavõttudest seoses Teise maailmasõja puhkemisega ja ajalooliste faktide võltsimisest oma suurriikliku ideoloogia huvides.
Riigikogu avalduses taunitakse Vene võimude katseid ümber kirjutada ajalugu ning õigustada Teise maailmasõja eel kommunistliku Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingut ja selle salaprotokolle.
EKRE nimel Riigikogu saalis sõna võtnud fraktsiooni aseesimees Helle-Moonika Helme sõnul on poliitilise võimu suhtumine ajalukku indikaator. „Kremli provokatiivsed sõnavõtud, sealhulgas Stalini poliitiliste sammude õigustamine ja ajalooliste faktide võltsimine näitavad, et Venemaa võib ka praegu käituda nagu Nõukogude Liit 1939. ja 1940. aastal, mil okupeeris Eesti ja teised Balti riigid,“ ütles Helme.
Tema sõnul on tarvis juhtida tähelepanu ka asjaolule, et praegune Venemaa ei tunnista jätkuvalt õigusjärgse Eesti Vabariigi eksistentsi ja meie territoriaalset terviklikkust.
„Möödunud kuu lõpul tegi tugeva avalduse Vene välisministeeriumi ametlik pressiesindaja Maria Zahharova, väites Tartu rahulepingu sajanda aastapäeva tähistamise puhul, et Tartu rahuleping on kehtetu. EKRE näeb selles ühemõttelist ajaloo ümberkirjutamise katset. Venemaa eesmärk on tekitada olukord, kus neil on mugav väita, et Eesti Vabariik ei sündinud mitte 1918. aastal, vaid aastal 1991 ning sellega tõestada kogu maailmale, et pole olnud mingit okupatsiooni,“ ütles Helme.
„Taandades Tartu rahulepingu ajalooliseks dokumendiks püüab Venemaa saavutada moraalse võidu kõiges, mis puudutab nende seisukohta okupatsiooni küsimuses ja muudab küsitavaks kogu meie riikliku järjepidevuse idee, ühtlasi aga kogu meie iseseisvuse legitiimsuse. Eesti riik ei tohi lasta sel juhtuda. Me leiame, et ka suhtumises Tartu rahulepingu kehtivusse peaks Eesti poliitikute seas valitsema konsensus ning katsed rahulepingu kehtivust pisendada või eitada peaksid leidma samasugust hukkamõistu kui mistahes muud ajaloo ümberkirjutamise katsed.“
UU