EKRE osalusega valitsuse eelarvepoliitika on Eesti seni kriisist edukalt läbi toonud

Eesti,
- Updated
©Uued Uudised
Majanduse toimimist näitab seegi, et ehituskraanad pole linnapildist kadunud. Pilt on illustratiivne.

Uue riigieelarve puhul on tähelepanuväärne, et valitsuse eelarvepoliitika on Eesti kriisist suhteliselt hästi läbi toonud, siiani on Eestil kriisis läinud paremini kui paljudel teistel riikidel.

EKRE osalusega valitsus reageeris kiiresti ja puhverdas mõjusalt esialgset lööki sissetulekutele ja töökohtadele, mis takistas majanduse veelgi suuremat langust. Aga kriis ei ole veel läbi, seega peab valitsus sellise poliitikaga jätkama ja keskenduma sellele, kuidas luua majanduses uusi kasvu võimalusi.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Riigeelarve selgitus tutvustab järgnevaid meetmeid, hetkeseisu ja prognoose.

Peame suutma uute ja tarkade investeeringute abil luua kasvu. Näiteks alustame järgmisel aastal vesinikutehnoloogia pilootprojektidega viie miljoni euro mahus.
Majanduse taastumise nimel soovime kiirendada ettevalmistatud avaliku sektori projektide elluviimist ja edendama erainvesteeringuid.
Kredexi kaudu jätkame ettevõtjatele riiklike tagatiste, laenude, ekspordikindlustuse ja riskikapitali pakkumist.
SmartCapi riskikapitalifondid kaasavad võrdselt raha avalikust ja erasektorist ning pakuvad alternatiivi Eesti ettevõtete pangakesksele rahastamisele. See on võimalus rahastada uuenduslikke ja paljulubavaid äriideid ja projekte.

Riigieelarve kulutuste mahuks oleme kavandanud 2021. aastal pea 13 miljardit eurot. See ületab tänavust taset.
Tulude maht on kokku üle 11 miljardi euro.
Maksutulu kasvab järgmisel aastal 9,3 miljardile eurole võrreldes ligikaudu 9 miljardi euroga tänavu.
Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud veidi üle 1 miljardi euro (1,135 miljardit eurot).
Maksukoormus langeb järgmisel aastal 32,7 protsendile SKPst võrreldes 33,8 protsendiga aastal 2020. 

Mahukad leevendusmeetmed ja kriisi tõttu vähenev maksutulu viivad eelarve puudujääki, mis hakkab edaspidi mõnevõrra vähenema.
Struktuurne puudujääk tähendab majandusele arvestatavat stiimulit, mis aitab kriisi mõju pehmendada.
Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt puudujäägis 6,7 protsendiga SKPst ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKPst.
Oleme otsustanud järgnevatel aastatel puudujääki vähendada ja liikuda tasakaalu poole.

Eesti valitsussektori võlakoormus kasvab, kuid jääb 2021. aastal ikka Euroopa Liidu madalaimaks.
Kriisi tõttu tekkinud eelarve puudujääki ja elavdamismeetmeid rahastame võlakirjaemissioonide ning laenudega.
Riigi rahavoog kokku on aastatel 2020–2024 negatiivne eelkõige seoses kriisist ning taastumisest tingitud eelarve puudujäägiga. Riigieelarve negatiivset rahavoogu perioodil 2020–2024 rahastatakse võlakirjaemissioonide ning laenude kaasamise abil.

Järgmisel aastal on valitsussektori võlakoormus 6,6 miljardit eurot ehk 23,6 protsenti SKPst.
Prognoosi järgi võtab riigikassa 2021. aastal laenude ja võlakirjadega täiendavaid kohustusi 2,4 miljardit eurot.
Oleme eelarvet koostades silmas pidanud, et riigi pidamine oleks meile jõukohane.

Järgmisel aastal hoiame kokku riigiasutuste majandamiskuludelt 10 miljonit eurot ehk 1,7 protsenti majandamiskuludest. Kokku hoitud raha suuname IT-arendustesse, mis aitavad hoida Eesti e-riiki tasemel ja pakkuda senisest paremaid e-teenuseid.
Meie eesmärk on teha vähema rahaga rohkem ja tõhusamalt. Investeeringud infotehnoloogiasse võimaldavad inimeste tööjõudu mõistlikumalt kasutada.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused