Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

EKRE: pangamaks suurendaks riigieelarve tulusid

-
07.02.2024
SEB pank

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond soovib muuta tulumaksuseadust nii, et selle tulemusena kehtestatakse Eestis tegutsevatele pankadele ajutiselt kõrgem maksukohustus erakorraliselt kasumilt, mis on tekkinud intressimäärade järsu tõusu tulemusena. Tegelikult esitati see eelnõu juba peaaegu aasta tagasi ning  kuna seda vastu ei võetud, on riik kõvasti raha kaotanud. Eelnõu lükati valitsukoalitsiooni häältega tagasi ka nüüd.

Nimelt on intressimäärade järsk tõus kaasa toonud eluasemelaenude kallinemise, mis on oluliselt kahjustanud leibkondade toimetulekut, eriti arvestades seda, et eluasemekulud on kasvanud energiakandjate hinnatõusu tulemusena. Samal ajal ei ole pangad eriti tõstnud hoiuste intresse ega langetanud laenutoodete intressimarginaali, mille tulemusena on viimastel kvartalitel pankade kasumid erakordselt kasvanud.

Eelnõu eesmärk on kehtestada Eestis tegutsevatele krediidiasutustele täiendav tulumaksukohustus, mis motiveeriks neid muutma oma intressipoliitikat ning tooks ka lisatulu riigieelarvesse.

Kuna krediidiasutused maksavad erandlikult Eestis tulumaksu ka jaotamata kasumilt, siis on normitehniliselt lihtsam eraldi ühekordse maksukohustuse kehtestamise asemel sätestada ajutiselt kõrgem maksumäär pankade erakorralisele intressitulule.

Tulumaksuseaduse § 47 lg 1 kohaselt peavad Eesti residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaalid maksma iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja tolliameti pangakontole tulumaksu avansilise makse 14% eelmises kvartalis teenitud jaotamata kasumilt.

Eelnõuga täiendatakse seaduse punkte, mille kohaselt peavad krediidiasutused kuni 31. detsembrini 2025 tasuma ajutiselt lisaks lõikes 1 sätestatud maksele täiendavat makset, mille suurus on 50% krediidiasutuse teenitud netointressitulust (kvartalis teenitud intressitulu ja kantud intressikulu vahe), mis ületab 50% aastate 2020-2022 kvartali keskmist netointressitulu.

Eelnõu seadusena vastuvõtmise tulemusel on pangad rohkem motiveeritud langetama laenude intressimarginaali ning tõstma hoiuste intressimäärasid. Ning see eelnõu toob kaasa riigieelarve tulude suurenemise.

Eelmise kolme aasta keskmine netointressitulu oli 587 miljonit eurot aastas (aastal 2022 summas 660 miljonit, 2021 aastal 620 miljonit, 2020 aastal 480 miljonit). Vastavalt muudatusele oleks kuni 50 protsendine netointressitulu kasv maksust vaba, seda ületav summa maksustatud 50 protsendiga. Seega oleks kuni 880 miljonit netointressitulu ületavad summad maksustatud.

Aastal 2024 oleks maksutulu terve aasta peale 130-140 miljonit eurot.