EKRE: Reformierakonna valitsuse rändepoliitika kahjustab nii eesti kui ka ukraina rahva huve

Eesti,
- Updated
©Shutterstock
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna hinnangul tuleb immigratsiooni piirata eesti rahva püsimajäämise nimel.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas peaminister Kaja Kallasele arupärimise, milles soovib selgitust, miks ajab Reformierakonna valitsus nii eesti kui ka ukraina rahvast kahjustavat rändepoliitikat.

Arupärimise üle andnud Riigikogu liige Jaak Valge (EKRE) juhib tähelepanu, et ÜRO andmete järgi on kõige rohkem Ukraina põgenikke Tšehhis ja Eestis, kui mitte arvestada absoluutnumbreid, vaid põgenike suhet püsielanikkonda.

„Seejuures kajastuvad alates 25. maist Eesti arvudes vaid üle idapiiri tulijad ning nii võib Eesti Ukraina põgenike suhtarvult olla esimene riik maailmas. Ukraina põgenike suhtarv Eestis on selgelt suurem kui Euroopa jõukamates riikides ja Ukraina naaberriikides. Politsei- ja piirivalveameti andmetel on alates 24. veebruarist kuni 28. augustini Eesti piiril registreeritud 92 290 Ukraina sõjapõgenikku. Tegelikult on sisenejaid olnud ilmselt üle saja tuhande,“ ütleb Valge.

„Nii suurt rahvasterändamist nii lühikese aja jooksul pole Eestis kunagi kogetud. Seejuures on oluline, et eestlaste osakaal Eestis on juba enne Ukraina põgenike vastuvõtmise algust hakanud vähenema: kui 2011. aasta rahvaloenduse kohaselt oli see 69,7%, siis 2021. aasta rahvaloenduse kohaselt 69,1%. Kiire vähenemine toimus aastatel 2017–2021, mil sisserändereegleid lõdvendati ning algas massiimmigratsioon. Me soovime Kaja Kallaselt vastust, kas valitsus mõistab, et massiline sisseränne tähendab pöördumatut Eesti demograafilist muutust, mille käigus väheneb väga kiiresti nii põlisrahvastiku osakaal kui eesti keele kasutamise võimalus.“

Jaak Valge osutab, et Eesti valitsuse rändepoliitika ei kahjusta mitte ainult eesti, vaid ka ukraina rahva huve.

„Viimasel viiel nädalal saabunutest on umbes pooled saabunutest mehed vanuses 18-60, seega need, kellel on keelatud Ukrainast lahkuda. Ajutise kaitse andmisel või riiki sisenemisel ei arvestata seda, kas mobilisatsiooniealisel isikul on tõend, mis lubab tal Ukraina riigist lahkuda. Ukraina mobilisatsiooniealiste meeste vastuvõtmine Eestisse nõrgendab Ukraina kaitsevõimet,“ selgitab Valge.

„Samuti on kahetsusväärne, et valitsus ei ole loonud Ukraina õpilastele tuge, et võimaldada jätkata veebi teel õpinguid Ukraina koolides. Selle aasta sügisest asus Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel Eesti koolidesse õppima üle 4600 Ukraina õpilase, neist üle 4000 eesti õppekeelega koolidesse. Üle nelja tuhande Ukraina õpilase on asunud õppima eesti õppekeelega koolidesse. Pole kahtlust, et sel pole vähimatki tulemust eesti keelt mitteoskavate Ukraina õpilaste jaoks, ent halvendab õppekeskkonda ja -kvaliteeti koolides, muudab õpetajate töö ülikeeruliseks ning suurendab õpetajate lahkumist erialaselt töölt.“

Jaak Valge juhib tähelepanu, et ÜRO Pagulasameti andmete kohaselt on käesoleva aasta augusti lõpuks Euroopa riikides registreeritud ajutiseks kaitseks ligi 4 miljonit Ukraina põgenikku ning kokku on Ukraina põgenikke Euroopas registreeritud üle 7 miljoni.

„Kui suurem osa neist ei naase peale sõja lõppu Ukrainasse, tabab Ukrainat demograafiline katastroof. Selleks, et põgenikud hiljem naaseks, on otstarbekas neid majutada eelkõige Lääne-Ukrainas ja Ukraina lähiriikides,“ nendib Valge.

 

 

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused