14.11.2018
EKRE fraktsiooni rahvas ja Eesti Kirikute Nõukogude liikmed üheskoos – siis vastuolusid ei leitud
Kolmapäeval kohtusid EKRE Riigikogu fraktsiooni inimesed Eesti Kirikute Nõukogu liikmete peapiiskop emeeritus Andres Põderi, EELK presidendi ja peapiiskopi Urmas Viilma, Eesti Kirikute Nõukogu meediatöö projektijuhi Erik Salumäe ja Eesti Kirikute Nõukogu asepresidendi piiskop Philippe Jourdaniga.
Kohtumise eesmärgiks oli arutada koos rahvuskonservatiividega läbi Eesti Kirikute Nõukogu ettepanekud erakondadele seonduvalt 2019. aastal toimuvate Riigikogu valimistega. Nõukogu arvamuse järgi tuleks seadusloomes silmas pidada, et oleksid tagatud südametunnistuse, usu- ja veendumuste vabadus ning selle rakendamine, tasakaalustatult kõigi teiste põhiseadusest tulenevate õiguste ja pärimistega.
Vastuseks Andres Põderi küsimusele teatas Mart Helme, et EKRE on oma programmis Eesti Kirikute Nõukogu seisukohti tugevalt arvestanud. EKRE saadik Henn Põlluaas ütles, et erakonnal on väga tugev kristlik pool, sealhulgas ka oma Kristlik Ühendus, mille juht Tarmo Hints võttis kohtumisest samuti osa. Mart Helme aga nentis, et liberaalse demokraatia pealetungiga on sõnavabadus vähenemas. “Rahvuskonservatiivid võitlevad praegu jõuliselt veendumusvabaduse eest,” lausus ta.
Mõistagi soovib Kirikute Nõukogu, et riik väärtustaks tugevat abielu ja perekonda kui ühiskonna alust; et usuõpetamise õpetamine üldhariduskoolides oleks kättesaadavam; et riik väärtustaks senisest rohkem ka kirikute ja koguduste panust kohalikku ellu ja et seadusloomes arvestataks usuliste ühenduste erinevusega teistest juriidilistest isikutest. Mart Helme lubas perede osas tugevat ja igakülgset toetust, aga seda ka teistes eeltoodud punktides.
Nõukogu arvates vajab pühakodade säilitamine eraldi programmi ja suuremat eelarvelist rahastust, rajada tuleks kooli-, haigla- ja hoolekandekaplanaat ning meremeeste vaimulik teenindamine, ning muinsuskaitselised hooned, sealhulgas ka pühakojad peaksid restaureerimiskuludelt käibemaksu tagasi saama. Urmas Viilma märkis, et sarnaselt spordihoonetega kasutab kirikuid kogu rahvas, aga restaureerimine on jäetud väikesearvuliste koguduste kanda – riik peaks selles aitama.
EKRE ja Kirikute Nõukogu jõudsid ka kiriku rahastamise osas ühisele seisukohale. EKRE saadikud põhjendasid ka oma arvamust, et pühakodade programmi ei toetataks okupatsioonikahjude realt, teatades, et asi polnud vastuseisus rahastamisele, vaid see raha peab pärinema kas valitsuse reservfondist või riigieelarvest.
Henn Põlluaas ütles, et LGBT ja igasugused sõltumused saavad MTÜ-de kaudu riigieelarvest kümneid tuhandeid eurosid, toetada aga tuleks pigem traditsioonilist peret ja kristlikku kirikut – seda hakkab EKRE valitsuses ka tegema.
Eraldi teemana võeti üles usuõpetus koolides. Andres Põder leidis, et see peaks olema kooliprogrammides sees olemas, vähemalt ühe kursusena igas kooliastmes, kuid probleemid on sellele koha leidmisega tunniplaanides; mõnikord pole koolijuhid aktiivsest usundiõpetamisest veendumuste tõttu huvitatud; kristlike koolide rahastus jääb kesiseks ja nad ei suuda õppemaksu madalana hoida. Urmas Viilma ütles, et religiooni õpetamisega eristub Eesti kristlik kirik tugevalt Euroopast, kus see on allakäigul. Tema hinnangul peaks riik usuõpetust koolis toetama samal moel nagu näiteks seksuaalkasvatust.
EKRE haridustoimkonna liige Eda Rüütel ütles, et ka lapsevanemad ei võta sageli religiooniõpetust koolides üles, sest kardavad, et lapsele hakatakse seetõttu survet avaldama. Jutuks tuli ka see, et kristlik käsitlus on Eestis lahjenenud. “Kristluse positsioon peaks ühiskonnas laiem olema – meil on mitu põlvkonda usuõpetuseta jäänud ja vaja on misjonitööd,” arvas Henn Põlluaas. Andres Põder lisas, et kirik ei pea mitte sedavõrd ühiskonna tegemistes kaasa lööma, kuivõrd inimesi kristluse juurde viima. Tarmo Hints nentis, et Jumal ja kirik pole kahjuks paljudel inimestel standardite seas. Eda Rüütel aga avaldas soovi, et kristlik kirik toetakse ka EKRE-t tema tegemistes.