12.09.2022
Ruuben Kaalep
EKRE saadik Ruuben Kaalep esitas esmaspäeval keskkonnaminister Madis Kallasele arupärimise “Süvariigi seostest metsandusvaldkonnaga”, mis puudutab endise luuretöötaja Mikk Marrani määramist Riigimetsa Majandamise Keskuse etteotsa.
“31. augustil toimunud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu koosolekul otsustati määrata alates 1. novembrist RMK juhatuse esimeheks varem Välisluureameti peadirektorina töötanud Mikk Marran.
Marran on avalikkuses tunnistanud, et tal puudub varasem kokkupuude metsanduse või looduskaitsega, samas on nende valdkondade mõistmine vältimatu efektiivseks tegutsemiseks ja otsuste langetamiseks töökohal, mille kuutasuks saab 11 500 eurot.
Marrani ennetähtaegne lahkumine varasemalt töökohalt on avalikkuses tekitanud palju küsimusi ja õigustatud pahameelt. Selles valguses on raske mõista, miks valiti sama isik teises olulises asutuses juhtivale kohale, mille täitmiseks oleks kindlasti olnud võimalik leida terve hulk valdkonna asjatundjaid. Niisugune personalivalik on tekitanud asjakohaseid spekulatsioone ametnike ringkäendusest ja süvariigist.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahvile 139 esitame keskkonnaministrile
järgnevad küsimused:
1. Kuidas tagati, et konkurss RMK juhatuse esimehe kohale oli aus ja läbipaistev?
2. Millist kompetentsi metsanduse valdkonnas tuleb oodata RMK juhatuse esimehelt?
3. Millised olid peamised Mikk Marrani omadused ja oskused, arvestades RMK valdkonda, mis eristasid teda teistest kandidaatidest ja mille tõttu osutus just tema valituks?
4. Mis tagab, et Marranit tabanud skandaalid ja küsitavused seoses tema varasema töökohaga ei ohusta tulevase RMK juhatuse esimehe erapooletust oluliste otsuste langetamisel?
5. Millisest arvutuskäigust tulenevalt määratakse RMK juhatuse esimehe töötasu?
6. Süvariigi üks tunnuseid on, et oluliste ametikohtade jagamisel loeb enam isiku staaž riigiametnikuna kui tema kokkupuude teemakohase valdkonnaga. Kuidas lükkate ümber järelduse, et RMK juhatuse personalivalikus esinevad süvariigi tunnused?
7. Millised ootused on Vabariigi Valitsusel RMK juhatuse esimehele metsandusvaldkonna reformimisel?
Ruuben Kaalep lisas arupärimise üleandmisel ka selgituse, mis kõlab nii:
“Eesti loodus on meie suurim rahvuslik rikkus. Ilma selleta ei oleks Eesti kultuuri ega eesti rahvust. Eesti looduse ja Eesti metsade hoidmine peaks olema meie valitsuse ja riigiasutuste üks tähtsamaid ülesandeid ja südameasi. Selle ülesande jaoks on loodud asutus nimega Riigimetsa Majandamise Keskus.
Aga kui me hindame RMK tegevust läbi aastate, siis olukord on ausalt öeldes masendav. Selle asemel, et pühenduda meie loodusrikkuse hoidmisele ja kaitsmisele, on RMK saanud tähelepanu kahtlaste tehingute sõlmimisel metsatööstusega, väga küsitavate raiemeetodite juurutamisega ja süstemaatilise ülesõitmisega kogukondade murest oma keskkonna pärast.
Aga see pole veel kõik. See, kuidas valitakse viimasel ajal selle olulise asutuse juhte, see lööb väga valusalt eesti rahva õiglustunnet ja tekitab väga tõsiseid küsimusi. Kui RMK kõrgepalgaliseks juhiks valitakse ametnik, kellel puudub igasugune kokkupuude metsanduse või looduskaitsega, siis on meie ees väga sünge pilt Eesti looduse tulevikust ja riigiasutuste olemusest.
See on juba põhjustanud väga selgeid spekulatsioone süvariigi ja ametnike ringkäenduse kohta. Süvariigi üks tunnuseid on nimelt, et oluliste ametikohtade jagamisel loeb palju rohkem kandidaadi staaž tubli riigiametnikuna kui kokkupuude vastava valdkonnaga.
Lugupeetud kolleegid! Annan üle arupärimise keskkonnaministrile süvariigi seostest metsandusvaldkonnaga.”