Esmaspäeval arutleti Riigikogus haridusminister Kristina Kallase umbusaldamise põhjuste üle ja etteheited peegeldusid EKRE saadikute küsimustes.
Rene Kokk: “Lugupeetud minister! Mõnda aega tagasi me lugesime ühes teises valdkonnas siin, kuidas m‑riigi arendusel on 800 000 eurot läinud niinimetatud koolirahaks. Ja siitkohalt tahangi küsida, et mis summa võiks see olla, mis on läinud teie valdkonnas siis sellesama mittetöötava eksamite infosüsteemi arendamiseks. Mis on see summa, kas on keegi vastutanud ja kui on keegi vastutanud, mis näol see vastutus või mis kujul see vastutus siis selle mittetoimiva lahenduse eest võetud on?”
Mart Helme: “Vene ajal oli selline ütlus, et annab jumal ameti, annab ka mõistuse. Antud juhul me näeme, et see vastab täpselt niimoodi. Kui te kuulaksite ennast kõrvalt praegu ja kriitiliselt mõtleksite selle üle, mida te ütlete: e-eksamite süsteem toimib – ainult et ta ei toimi. Kuus aastat on arendatud? Kuulge, kuue aasta jooksul on meil tehisintellekt arenenud juba sinnamaale, et teeb igasuguseid sümfooniaid ja mida kõike, ja kuus aastat arendatud asi kukub lihtsalt kolinal läbi. Mind üldse ei huvita, et mingid Euroopa Liidu vahendid on selleks kasutatud. See on raisatud raha.
Aga mu küsimus on hoopis teine. Ma mäletan väga hästi, kuidas kultuurikomisjonis käisite ja oli päevakorras Metsküla kool. Olite seal kaastundliku ja abivalmis näoga, ainult et tulemus on null. Ministeeriumipoolne tulemus selle kooli aitamiseks on null: laste aitamiseks, lapsevanemate aitamiseks, õpetajate aitamiseks null. Jätkub see teiste maakoolide sulgemisega. Mida te kavatsete teha, et Eesti maapiirkonnad ei jääks ilma koolideta?”
Helle-Moonika Helme: “Miks te peate Haridus‑ ja Teadusministeeriumis tööl kantslerit, kes on sekkunud laimukampaaniaga haridusvaldkonda, kelle alusetute ja meelevaldsete süüdistuste ja laimu tõttu tühistati ja kaotas töö tudengite seas väga lugupeetud ja hinnatud õppejõud Rea Raus? Kantsler Kristi Vinter-Nemvalts töötab teie juhitud ministeeriumis, on teile lähedal seisev isik ja seetõttu ma pöördungi teie poole, et kas see on tõesti nüüd uudne ministeeriumi taktika haridusvaldkonna personalipoliitika kujundamisel, et mingite aktivistide poolt juhitud kontrollimata andmetel põhinevat valeinfot suunab HTM-i kantsler Nemvalts isiklikult ajakirjandusse ja selle tõttu tühistatakse, vallandatakse lugupeetud õppejõud. Kas te ei anna oma kantslerile piisavalt tööd, et tal on aega tegeleda enda poolt tekitatud intriigidega, ja kui te ei suuda oma kantslerit tegevuses hoida, siis äkki mõni teine minister suudaks?”
Kert Kingo: “Te olete näidanud ennast kirgliku LGBT liikumise toetajana. Seda on näha ka teie tegudes, kuidas te olete LGBT agenda viinud siin sisse aktiivsemalt lasteaedade ja koolide õppekavadesse. Seda on ka tihti tehtud nii vanemate selja taga, nende teadmata ja ammugi nende nõusolekut küsimata. Sellega olete te ühtlasi tekitanud laste ja noorte mõttemaailmas segadust, mis on päädinud vaimse tervise probleemidega ja oma kehade sandistamisega, loomulikult ka tekitanud pingeid peresuhetes. Kuna te kõige selle eest vastutuse võtate ja tagasi astute?”
Anti Poolamets: “Te ütlesite, et nüüd on olukord selline, kus meil varsti ei ole enam segregeerunud koole. See oli väga optimistliku noodiga öeldud, aga mul on hoopis see mure, et esimest korda siin Eesti ajaloos kaotavad eesti lapsed oma kasvukeskkonna, eestikeelse kasvukeskkonna oma kodumaal. Te panete nad tegelikult keeleõpetajateks olukorras, kus lapsed ei pea seda kohustust täitma. Ega siis ainult keeleõppetundides ei ole keelekeskkond, vaid see, kuidas lapsed vahetunnis räägivad, seda, mida nad koolieelses lasteasutuses omavahel räägivad. Faktiliselt kaotavad ju eesti lapsed paljudes kohtades emakeelse kasvukeskkonna. Võib-olla hakkavad hoopis võõrkeelte mõju all oma emakeelt valesti rääkida. Kuidas te seda näete, kas nad kaotavad oma kasvukeskkonnas või mitte?”
Varro Vooglaid: “Nagu te kindlasti teate, on põhiseaduse preambulas öeldud, et Eesti riik on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril selleks, et muu hulgas tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Mulle teadaolevalt olete te ETV+ saates 31. augustil 2021. aastal öelnud, et Eesti riigi ülesanne ei peaks olema eestluse tagamine ja eestlaste identiteedi ning keele toetamine. Kas see vastab tõele, et te olete sellist asja öelnud? Ja kui vastab, siis kuidas see teie hinnangul on kooskõlas põhiseaduse preambulis Eesti riigi ühe põhilise ülesande kohta sätestatuga?”
Kert Kingo: “Hea umbusaldatav! Eestikeelsele õppele ülemineku loosungi all olete nüüd venestanud Eesti lasteaedasid, koole ja eesti lapsi, pannes nad venelastega ühtedesse rühmadesse ja klassidesse, kus mõnes kohas lausa venelaste ülekaal, vene keelt rääkivate laste ülekaal on märgatav, ehk siis kindlasti suurem kui eesti keelt rääkivate laste arv seal. Ja selle tulemuseks on muidugi see, et eesti laste hariduslik areng jääb seisma ja vene keelt emakeelena rääkivate laste eesti keele oskus mitte mingil kujul ei parane, sest omavahel suheldakse vene keeles ja pigem läheb sinna teed see asi, et kuna neid on enamuses, siis hakkavad need eesti keelt emakeelena rääkivad lapsed ka juba vene keeles omavahel rääkima. Mis teie nüüd tegelik eesmärk on, kas teie tegelik eesmärk on siin, tuginedes teie varasematele sõnavõttudele ka, et ongi Eesti nagu venekeelseks riigiks teha?”
Rain Epler: “Tänaseks on üle maailma terve hulk teaduskraadiga ja niinimetatud sugu kinnitavates meditsiinikliinikutes töötanud inimesi, kes on oma nime ja näoga nii-öelda vilepuhujatena esile astunud ja rääkinud sellest, kui massiliselt ja pöördumatult lapsi sellises süsteemis kahjustatakse. Ühendkuningriik hiljuti keelas näiteks puberteedi blokeerijad peale seda, kui oli tehtud audit selle valdkonna, nimetagem neid tinglikult, kliinikute kohta ja seal toimuva kohta.
Nüüd, hiljaaegu, kui me pidasime teiega siinsamas saalis debatti, siis te ütlesite kolleeg Vooglaiule tema küsimusele vastates, et te ei nõustu tema esitatud teadusliku faktiga, et sugusid on kaks, ja siis rääkisite midagi sotsiaalsetest sugudest, mida olla palju. Ja nüüd, niivõrd eba- või pseudoteaduslik, ma ütleksin isegi teadust naeruvääristav seisukoht ei ole tegelikult haridusministrile kohane. Sellepärast ma küsin, kas te olete vahepeal, möödunud mõne nädala jooksul oma seisukohta revideerinud.”
Martin Helme: “See ei ole teaduslik seisukoht, see on vasakradikaalne propaganda (Kristina Kallase sooideoloogia kohta – toim.). Enne oli juttu sellest, et üks osa nendest untsu läinud eksamitest oligi katse ja see oli õnnestunud katse, sest õnnestus laste peal välja uurida, kus on tõrked, ja need lapsed olid teile tõrkejänesed, ma saan aru. Aga see kõik teid ei kõiguta. Enne Varro Vooglaid küsis, mina küsisin, teised on veel küsinud selle eestikeelsuse ja põhiseaduse preambuli kohta. Te sisuliselt kinnitasite leegitseva uhkusega, et te töötate põhiseadusele vastu, ehitades meile multikultuurset Eestit, kus eestikeelsele haridusele ülemineku egiidi all surutakse eesti lapsi mitte-eestikeelsesse koolikeskkonda. Aga lapsevanemad on pandud mittekadestusväärsesse olukorda, kus ka jalgadega hääletada ei ole võimalik, sest maakoole pannakse kinni teie juhtimisel. Vaadates seda, millise süüdimatusega te kriitikasse suhtute ja millise sellise pseudooptimistliku vadinaga te meid siin uinutate, ei teki meil küll mingit usku, et te midagi parandate. Aga andke natuke lootust. Mis siis on teie lahendus 1000 puuduolevale õpetajale ja sellele, et meil ei ole võimalik anda tegelikult seda eestikeelset haridust igalpool?”
Anti Poolamets: “Lugupeetud minister! Te ikka suudate üllatada. Meie räägime siin tõsistel teemadel nagu õpetajate põud ja siis te tulete jälle sotsiaalsetest sugudest rääkima. Ja samal ajal teie ministeeriumi kantsler kiusab taga Rea Rausi, mõistlikku inimest, ja teie istute oma toolil edasi ja räägite sotsiaalsetest sugudest. See on absurdne väljamõeldis. See on kõige ebateaduslikum asi, mida ma elus kuulnud olen. Ainuüksi sellepärast peaks teie kui teadusministeeriumi minister tagasi astuma. See lihtsalt on nii jahmatav, kuhu me oleme siis taasiseseisvumisega sattunud, see on lihtsalt jahmatav. Aga ma näen, et te ühtegi asja nagu muidu omaks ei võta, mida te valesti olete teinud, samas olete Õhtulehele väitnud aastal 2018, et minu suurim luukere on see, et ma olen poolvenelane. Kas te ikka arvate, et see on teie kõige suurem luukere? Ja vaadake, me täna oleme rääkinud ju kõigest muust kui teie etnilisest päritolust. Aga kuidas teie enda arvamusega siis on?”
Ants Frosch: “Lugupeetud minister! Mul on teile küsimus seoses väikekoolides algklassidesse õppima pandud mitte-eestikeelsete lastega ja selle protsessi mõjuga eestikeelsetele lastele. Te viitasite küll sellele, et peaks olema eritugi, aga kui seda erituge ei ole aasta jooksul tekkinud – ja vaevalt, et see ka järgmise kolme-viie aasta jooksul tekkida saaks, sest väga paljudes väikestes kohtades lihtsalt ei ole õpetajaid, neid on puudu –, mismoodi peaks hakkama saama need lapsevanemad, kui näiteks kümnepealises klassikomplektis on neli võõrkeelset last ja eestikeelsete laste õppeprogramm jääb läbimata? Mida need lapsevanemad peaks tegema?”
Helle-Moonika Helme: “Lugupeetud umbusaldatav! Te räägite siin, et eesti keele õpetamine ja oskamine on justkui võluvits, mis kaotab ära segregatsiooni, rahvuste vahelised piirid ja pinged, loob tublid riigikodanikud ja toob kaasa lojaalsuse. Aga kui me vaatame ümberkaudsetesse riikidesse, vaatame Rootsi, Soome, Saksamaale, Prantsusmaale, Inglismaale, siis me näeme väga selgelt, et segregatsioon toimub seal edasi. Ainuke asi, et see on tõesti riigikeelne. Inglismaal mässab riigikeelne moslemi kogukond, Rootsis põletavad autosid ja tapavad inimesi rootsi keelt rääkivad inimesed, mitte põlisrootslased. Soomes nõuavad erikohtlemist ja suurt osa sotsiaalsüsteemi rahadest soomekeelsed somaallased, palestiinlased ja teised. Ei mingit lojaalsust ega isegi mitte tänulikkust. Miks te arvate, et eesti keele õppimine, valdamine teiskeelsete hulgas midagi siinmail muudaks? Tulevased pronksiööd võivad vabalt olla eestikeelsed. Aga kas sellega on siis midagi muutunud? Lojaalsust ja lugupidamist Eesti riigi vastu ju tegelikult see ikkagi kaasa ei too.”
Alar Laneman: “Hea minister! Te mainisite seda tundlikkust, mis on seotud teie perega ja erisuhtega vene keelde. Kahjuks ma pean küsima seda. Siin lisanduvad ka mõned teie väljaütlemised, mis on meedias ette tulnud, ka näiteks selles ETV+ saates, kust võib jääda mulje, et Eesti riigi jaoks ei ole küsimused, mis on seotud eesti keele ja kultuuriga, olulised. Ma tahangi küsida, kas on see lihtsalt mulje. Kas ikkagi võime olla kindlad, et te teete siiralt oma tööd ja mitte see erisuhe ei ole põhjuseks sellele, et meil on need probleemid viimasel ajal tekkinud? Selline küsimus.”
Jaak Valge: “Proua minister, teie olete väitnud järgmist, tsiteerin: “Kõrghariduse rahastamise puhul ei ole küsimus reformides. Ükski ülikool ei oota reforme. Me arutame kõrghariduse rahastamise pikka plaani.” Nii. Kõrgharidusõppe reformi vajaduste määratlemiseks on siis viimastel aastatel loodud kohe lõpmata või lugemata hulgal igasuguseid töögruppe ja komisjone, teiste hulgas, muide, ka Riigikogu komisjon meil siin või Riigikogu toetusgrupp, vabandust. Ja OECD arvestuste järgi on just Eestis Euroopa riikidest konkurentsitult kõige väiksem erasektori panus ülikoolidesse ja kõrgharidusest saadav palgalisa on Eestis üks Euroopa madalamaid. Eestis on üle kahe korra rohkem kõrgharidusega lihttöölisi kui Euroopa Liidus keskmisena. Küsin, kas teie väidate tõsimeelselt, et kõrgharidusõpe ei vaja reforme, vaid ainult raha?”
Rain Epler: ” Proua minister! Teie, ta oli vist toona, enne valimisi, erakonna esimees ja kolleeg Hussar enne valimisi ütles, et Eesti 200 tahab saada Riigikokku selleks, et Reformierakond saaks teha seda, mida Reformierakond tahab teha. Et selles valguses on mõistetav, et mingist tagasiastumisest ei saa juttugi olla, sellepärast et te peate seda tuge jätkuvalt pakkuma. Aga ma siiski mõtlesin, et noh, kui vaadata mitte ainult nii-öelda vanasse Euroopasse, aga siin kolleegid on toonud näiteid ka Lätist ja Leedust, et kui ministeeriumi vastutusalas toimub mingi suurem läbikukkumine, et siis võetakse poliitiline vastutus. Niisugune avatud küsimus. Kas te mõne näite oskaksite tuua haridusministeeriumi vastutusvaldkonnast, mis peaks juhtuma, et see oleks piisav põhjus ministri tagasiastumiseks?”
Mart Helme: “No siis on ju tore, et te inimkatse ära tegite ja selgus, et katseajal ei toiminud. Siis te ei pidanud tagasi astuma. Muidu oleks päris eksami ajal toimunud, siis te oleks tagasi astunud. No ma ei usu seda. Ei astu ei teie tagasi, ei astu peaminister tagasi, mitte keegi teist ei astu tagasi. Te olete lihtsalt niivõrd juurutanud ennast sellele positsioonile kogu selle koalitsiooniga, et tants kestab veel.
Aga mu küsimus on hoopis muu. Ma olen jälginud nüüd ikka pikalt ja olen kuulanud ka teie selgitusi täna oma bilingvistilisele päritolule. Kas teie hariduspoliitika eesmärk selle ühtse eestikeelse haridusega on tegelikult sillutada teed sellele, et Eestist saab ka ametlikult ühel päeval kakskeelne riik, kus teine riigikeel on vene keel?”
Alar Laneman: “Austatud minister! Osaliselt jätkan oma eelmisest küsimusest ja sellest, millest hiljuti minu hea kolleeg Ants Frosch rääkis. Ja see tuleneb nendest väljaütlemistest, mis kuuluvad teile, mida võib internetiavarustest leida. Teie väljaütlemised peegeldavad sellist natuke hoolimatust eesti keele ja kultuuri suhtes. Ja sealt ka minu küsimus. Arusaadav, venekeelsetele lastele tuleb tagada kõik nende õigused, sealhulgas haridusele. Aga kas kogu selle protsessi käigus on juhus või mingi muu põhjus, et meil on ka väga suur mure tekkinud nüüd eestikeelsete laste haridusega? Ja teatud asjad on väga lihtsad: laste suhtarv koolides, pedagoogide tase ja nii edasi. Aga kas see on paratamatus või on mingi muu põhjus?”
Allikas: Riigikogu stenogrammid