28.01.2023
Riigipiir, Eesti-Vene piir
EKRE tahab otsustavat muutust rändepoliitikas. Eestisse tullakse praegu kõikjalt maailmast, kuid jätkuvalt kõige rohkem idaslaavi riikidest. Kümnendi algul toimunud eestlaste massilise väljarände järel lõdvendas Taavi Rõivase valitsus lahkunud töötajate kompenseerimiseks oluliselt immigratsioonipoliitikat.
Aastatel 2017–2021 asus Eestisse alaliselt elama 28 500 isikut rohkem, kui lahkus. 95% neist olid mitte-eestlased. Ukraina-Vene sõja algusest on Eestisse saabunud üle 150 000 inimese, kellest hinnanguliselt 100 000 on jäänud Eestisse. Eesti ei suuda enam pakkuda neile elamisväärseid tingimusi – omavalitsused ei tule toime, tervishoiusüsteem on ummikus, koolide koormus ületanud taluvuse piiri, vene keele positsioon on järsult tugevnenud.
Me ei tohi aidata hättasattunuid nii, et satume selle tulemusel ise hätta. Idaslaavlaste massiline sisseränne teravdab niigi väga keerulist lõimumisprobleemi – Eestil on oht muutuda idaslaavi provintsiks.
Peame vajalikuks jõustada sisserändekvoodi 0,1% Eesti püsielanikkonnast. Tahame lõpetada põgenike Eestisse vastuvõtmise ning selle asemel toetada põgenikke Ukrainas ja Ukraina lähiriikides. Kehtestame ajutise kaitse saanutele kohalviibimise ja tööleasumise selged ajalised nõuded.
EKRE valimisprogramm:
https://ekre.ee/ekre_2023_aasta_riigikogu_valimiste_programm/