Estonia vraki uuringute juht: “Klassikalised allveelaevad on vaiksed – kuulavad ainult. Antud juhul oli tegemist segamisega”

Eesti,
©Scanpix
Uurimislaev

Riigikogu Estonia laevahuku toetusrühma ees andsid täna aru peaministri ülesandeid täitev Jaak Aab ja uurimisjuht Rene Arikas. Peamiselt EKRE fraktsiooni liikmetest koosneva toetusrühma liikmed uurisid, millist pööret toovad hiljutised avastused, mis puudutavad näiteks lahtist rampi või veealuseid segajaid.

Arikas rääkis, et uuringutel on kaks eesmärki: tuvastada vigastuste põhjus ja anda hinnang 1992. aasta lõpparuande. „Ma teen ettepaneku muuta esimest ja uurida tervet laevakere,“ ütles ta

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Arikas: „Eeluuringute põhieesmärk oli merepõhja uuringut teha, samamoodi vraki asukoha ja üldseisundi tuvastamine. Meil tekkis kolm tähelepanekut. Üks on see, et paremal pool olev vigastus on suurem kui Norra filmis. Teine on see, et vööriramp lebab laeva paremas pardas toetudes osaliselt laevakerele. Mina ei ole võimeline vastust andma, kuidas ta liikus. Me tuvastasime faktid, et mis on toimunud parvlaeva vrakiga. Põhjalikult ei ole keegi uurinud. On käidud kütust välja pumpamas.
Kolmas on see, et vraki vasakul küljel on läbivad vigastused. Kui ma algselt ütlesin, et meie eesmärk oli esialgu parema parda vigastuste põhjust, siis seda ei saanud. Ma tahan teha ettepaneku uuesti vaadata ja analüüsida üle. Viia läbi simulatsioonid, et saada vastused küsimustele, kuidas ta on liikunud. Kui me ei suuda olemasolevatele tehniliselt leida, kuidas see liikus, siis ei ole ka raske see üles tõsta ning viia edasi mandrile uuringuteks.“

Tema sõnul on laevavrakk nihkunud seitse meetrit.

Moonika Helme puudutas sonari tööd seganud tundmatu signaali kohta. „Meedias oli üks selline lause, et me üritame segajat leida. Et siis me umbes palume neid, et nad ei segaks. Kui me räägime avalikust protsessist, kas siis avalikkus saab ka teada, kes see segaja oli?“ küsis Helme.

Rene Arikas vastas, et signaali segamine on fakt: „Minu otsus oli see, et ma tulen sellega avalikuks. Esimesel päeval oli üks tund, teisipäeval ja kolmapäeval hakkas erinevatel aegadel ning kestis uuringute lõpuni. Seda signaali segati. Oli erinevad signaale, räägime klassikalisest sonari signaalist. Segamine on see, et 3D sonaril oli järele jäänud 20-50 meetrit. Mida lähemale me jõudsime, seda segavaks see jäi. Selle tõttu jäid meil tähtsad tööd tegemata. Tegemist on segamisega. Me peame mõistma, et olles ka sõjandust õppinud, siis klassikalised allveelaevad on vaiksed – kuulavad ainult. Antud juhul oli tegemist segamisega.“

Mart Helme rääkis, et ta ei lepi sellega, et viiakse läbi uurimine, mis on asjaolude mätsimine: „Ametnikele on antud selged juhtnöörid – tegelege kaardistamisega, aga ärge kinnistage huku põhjuseid, millest on aastakümneid räägitud. Praegu me saime teada, et on veel auke. Järelikult on Estonia hukkumise põhjused tuvastatavad praegu. Ma vihastan, kui mulle aetakse kärbseid pähe, kui esitatakse ekspertiisina asju, mis ei ole ekspertiis. Ramp, mille kohta on aastakümneid räägitud, et autotekile ei pääse, kuna seal on meetrine ava. Nüüd öeldakse, et ups, hoovuste mõjul on ramp ära ning heljunud nagu liblikas eemale. Meil on olemas tehnilised võimekused selleks, et näha, kas rooste on mõjunud.

Tarmo Soomere, kes tahab presidendiks, ütleb, et tema usub, et ramp tuli ise ära. Aga mina ei usu. See on puhtalt venitamise taktika. Ärme kinnita midagi. Tegeleme tehnilise abrakadabraga.“

Minister Jaak Aab vastas, et keegi ei taha kinni mätsida.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused