Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Ettevõtlusliidud leiavad, et magusamaksul on ainult riigikassa täitmise eesmärk ja mingit kasu see ei anna

-
28.03.2024
20240321_081734
© UU

Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Kaupmeeste Liit ja Eesti Karastusjookide Tootjate Liit saatsid sotsiaalministeeriumile oma seisukoha magustatud joogi maksustamise seaduse eelnõu osas, milles leiavad, et maksul on praegusel kujul ainult fiskaalpoliitiline eesmärk.

Sotsiaalministeeriumis valminud eelnõus ei viita mitte miski sellele, et eesmärgiks seatud rahvatervis paraneks. Kavandataval maksul on praegusel kujul ainult fiskaalne eesmärk, mida teostatakse joogi- ja toidutööstuse ning majanduslikult vähemkindlustatute arvelt, jõudmata lõpuks kummagi võimaliku eesmärgini ehk ei parane rahvatervise näitajad ega kasva maksulaekumine, leiavad ühendused.

Allakirjutanute kinnitusel puudub magustatud joogi maksul oodatav positiivne mõju rahvatervisele, kuna selle tulemusel ei vähene tarbitavate vabade suhkrute ega kalorite hulk mõjusas koguses. Vaatamata WHO soovitustele ei kinnita ühegi magustatud joogi maksu kohaldava riigi kogemus maksule omistatavat positiivset tervisemõju. Esineb näiteid vastupidisest mõjust ja süvenevast probleemist, mille eelnõu mõjuanalüüs on selektiivselt kõrvale jätnud. WHO ja sotsiaalministeerium suudavad esitada tõendeid ainult selle kohta, et toote hinna tõustes väheneb selle tarbimine. See aga ei ole sama, mis mõju inimese vöökohale, salaturule, asendusefektidele, piirikaubandusele, maksutõusude eelsetele ladustamistele ja sellega kaasnevatele teisestele efektidele.

Liitude kinnitudel puudub magustatud joogi maksul oodatav positiivne mõju eelarvele, kuna majanduslike mõjude analüüs tugineb eelnõu koostajate vääral hinnangul, mitte Eesti turuandmetel ja iseärasustel põhineval mudelarvutusel, mis arvestaks viimaste aastate kogemustega, sh suurte aktsiisitõusude sisseviimisel. Valitsuse loodetav maksutulu 25 miljonit eurot ei ole realistlik kalkulatsioonide aluseks võetud hinnaelastsuse -0,9 juures – arvestamata seejuures eelarve kogumaksulaekumist muutvaid muid negatiivseid mõjusid, mis tulenevad maksukohustuslaste vähenevast käibest nii müügi vähenemise tõttu, võimaliku piirikaubanduse taaselustumise tõttu, Taani näitel ka salakaubanduse mõjude tõttu jne.

“Magustatud joogi maks ei ole proportsionaalne meede – see riivab võrdsuspõhiõigust, omandipõhiõigust ning ettevõtlusvabadust. Kuigi valitsuse tegevusplaan ning riigieelarve strateegia on olulised poliitikadokumendid, sealhulgas maksualastes küsimustes, ei ole need ülimuslikud põhiseaduse ega hea õigusloome tava aluspõhimõtete suhtes. Eelnõu seletuskirjas esineb tõsiseid puudujääke abinõu sobivuse, vajalikkuse ja mõõdukuse põhjenduste kohta, kuigi on teada alternatiivsed ja potentsiaalselt tõhusamad meetmed,” seisab pöördumises.

Ettevõtlusliidud leiavad, et maksu tulemusel saab kahjustada üks tugevamaid ja konkurentsivõimelisemaid tööstussektoreid ning seda olukorras, kus majandus on kestvas languses ning ebakindlust lisab geopoliitiline olukord.

Eesti toidu- ja joogitööstus on mures üha kuhjuva maksu- ja halduskoormuse pärast, kuigi leidub ka tõhusamaid mitteregulatiivseid meetmeid seletuskirjas viidatud probleemide lahendamiseks.

“Oleme seisukohal, et eelnõu koostajad ei ole ka piisava põhjalikkusega plaanitava seaduse mõjusid hinnanud, kuigi selleks on olnud palju aega. Maksukohustuslastele lasuva majandusliku mõju hinnang puudub täielikult ning oodatava maksutulu kalkulatsioon tugineb poolikutel arvutustel, mis ei arvesta maksust tingitud käivete langust ja seeläbi madalamat maksulaekumist ega piirikaubanduse ning reaalse musta turu tekkimise riskiga. Kokkuvõttes kaotavad kõik: riik ei saa oodatavat maksutulu, ettevõtjad kaotavad konkurentsivõimet ning tarbijad oma tervist, sest magusaisu rahuldamiseks haaratakse odavamate ja sageli välismaist päritolu ebatervislikemate alternatiivide, mitte vee järele,” seisab pöördumises.

Arvamuses toodud argumendid ja selgitused on allakirjutanute sõnul enam kui piisavad, et selle eelnõu edasiliikumine hetkel peatada seoses kahjuga, mida see põhjustab kindlasti toidutööstusele, mis ägab kasvavate toidujulgeoleku, keskkonna-, pakendi- ja jäätmeregulatsioonide koorma all.

“Eesti joogi- ja toidutööstus on väsinud ametnike ja regulaatorite igapäevaseks saanud rünnakutest ning soovib üle pika aja lõpuks tunda, et valitsuse liikmed, eriti majandusminister ja rahandusminister, kelle ülesandeks võiks olla ka majanduse ja Eesti inimeste vaba sissetuleku – heaolu pärast muretseda, seisaksid nendele rünnakutele vastu,” seisab pöördumises.

Eesti majandus- ja maksupoliitikas on seni kehtinud lihtne kirjutamata reegel – riik ei aita ega toeta eriti ettevõtjat, ei doteeri kõrgeid energiahindu, ei kaitse turgu ega anna eeliseid – kuid vastutasuks ei loo ka diskrimineerivaid koormisi ega makse, ei karista ega sanktsioneeri juhuslikkuse või kättesaadavuse alusel majandussektoreid ega üksikuid ettevõtteid, meenutavad ettevõtjad.

“Täna on valitsus valimas viisi uute maksude sisseseadmiseks, kus puudub kõige elementaarsemgi kohalik, Eesti konteksti asetuv analüüs, mõjude kaardistus ja arusaam majanduslikest väljavaadetest. Tootjad soovivad, et uusi makse ei tuletataks tagurpidiantsude meetodil, kus kõigepealt kirjutatakse tabelisse rida ja õmmeldakse selle nööbi ümber juhuslik maks. See põhjustab kahjuks palju rohkem kahju, kui need mõned miljonid loodetud maksutulu,” seisab pöördumises. (BNS)