Euroopa Kohtu endine kohtunik Uno Lõhmus: “EKRE väärib tunnustamist ühiskonnale vajalikku diskussiooni õhutamise eest”

Eesti,
©UU
Eesti Vabariigi põhiseadus

Nagu mitmed teisedki juristid, nii näeb ka Euroopa Kohtu endine kohtunik Uno Lõhmus äsja valitsuserakondade poolt läbisurutud ABISe seaduses põhiseadusliku probleemi. Lõhmus kirjutab oma ERRi portaalis ilmunud arvamusloos, et ABISe ja muude andmekogude ristkasutus muudab meie privaatsuse veelgi haavatavamaks ning põhiõiguste piiramise õigustamiseks ei piisa paljasõnalisest kinnitusest, et nii on vaja turvalisuse ja julgeoleku kindlustamiseks.

Paradoksaalsel kombel oli just EKRE see, kes selle biomeetriliste isikuandmete andmekogu seadusele tuliselt vastus seisis ning liberaalsed Reformierakond ja Keskerakond sõitsid selle seadusega siiski parlamendist üle.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Reformierakond ja Keskerakond lihtsalt ignoreerisid selle andmebaasi loomisega seotud põhiõiguslikke küsimusi. „EKRE väärib tunnustamist ühiskonnale vajalikku diskussiooni õhutamise eest, mis põhiõigusi puudutavates küsimustes on sageli olnud puudulik või olematu,“ märkis Lõhmus.

Tema sõnul tuleb ABISe seadust vaadata ühe suurema probleemi osana – selle suurema probleemi nimi on “jälgimine” ja inimeste andmete kogumine andmekogudesse on üks jälgimise viise. Lugematud andmekogud on seepärast vaid osa probleemist.

Lõhmus: “Tundlikuma ühiskondliku närviga kodanikud märkavad ohte, mida jälgimine kaasa toob. Juba möödunud sajandi üheksakümnendatel aastatel võtsid sotsioloogid ja juristid kasutusele termini “jälgimisühiskond”. Sugugi mitte üksnes autoritaarsete riikide iseloomustamiseks. See tähistab valitsemise vormi, mida iseloomustab elanike kohta andmete kogumine ja analüüsimine.“

Põhiseadus tunnustab igaühe õigust eraelu puutumatusele. Nii biomeetriliste andmete, mis annavad teavet inimolendi füüsiliste, füsioloogiliste ja käitumuslike omaduste kohta ning võimaldavad inimest kordumatult tuvastada, kogumine, säilitamine kui ka töötlemine on igaüks eraldi ja kogumis sekkumine eraelu puutumatusesse, mis hõlmab ka isikuandmete kaitse.

Põhiseaduses nimetatud eesmärkidel, milleks muu hulgas on avaliku korra kaitse ja kuriteo tõkestamine, võib riik eraellu sekkuda. Kuid põhiseadus seab ka tingimused.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused