24.10.2022
“Uuseestlased” Tallinna tänavatel.
Euroopa Komisjon annab Eestile raha, mis on mõeldud migrantide kinnistamiseks ehk peenemalt öeldes “rändevoogude haldamiseks”, mis on juba Kreeka näite põhjal tähendanud nende massivastuvõtmist.
Eesti saab rändevoogude haldamiseks ning varjupaiga- ja rändepoliitika kujundamiseks Euroopa Komisjonilt üle 21 miljoni euro, vahendab BNS.
Siseminister Lauri Läänemets selgitas, et rahastuse eesmärk on aidata tõhusalt hallata rändevoogusid ning rakendada, tugevdada ja arendada Euroopa Liidu ühist varjupaiga- ja rändepoliitikat. Samuti on oluline Eestisse tulnud kolmandate riikide kodanike kohanemine ning parem sotsiaalne kaasamine.
Äraseletatult tähendavad “kohanemine” ja “kaasamine” massimigratsiooni tervitamist, mis sotsidele on mõistagi väga mokkamööda. “Euroopa Liidu ühine varjupaiga- ja rändepoliitika” on juba ammu olnud puhas illegaalide sisselaskmine, mitte ebaseadusliku rände pidurdamine.
“On selge, et kõigi ühiskonnaliikmete kaasatus on siseturvalisuse seisukohast äärmiselt oluline. Peame tagama, et Eestis elavad kolmandate riikide kodanikud oleksid teadlikud meie inforuumist ning võimalikult hästi meie ühiskonnas kohanenud. Just seetõttu on AMIF-ist rahastatavad tegevused muutunud julgeolekuolukorras veelgi olulisemaks,” ütles Läänemets.
Kaasatus tähendab, et venelased, ukrainlased, neegrid ja muud migrandid lülitatakse Eesti ellu ning oma rahval tuleb tahaplaanile tõmbuda. Näiteks multikultuurseks muudetud venestunud Tallinnas läheb see raha venestamise ergutamiseks slaavi sisserände kaudu, mis toimib väga tugevalt.
Aastatel 2021–2027 saab Eesti AMIF-i eesmärkide täitmiseks esialgu 21 141 906 eurot, millele riik lisab omapoolse kohustusliku kaasfinantseeringu 6 648 398 miljonit. AMIF-ist saavad toetust nii ametiasutused kui ka vabaühendused ja rahvusvahelised organisatsioonid.
Eestis on migratsiooniergutajateks Pagulasabi, Mondo, inimõiguste keskus ja teised sellised ideoloogilised organisatsioonid, kes saavad nüüd rahalist turgutust.
Eesti kasutab fondi vahendeid aastatel 2021–2027 kolme AMIF-i erieesmärgi täitmiseks: Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tugevdamine ja arendamine; seadusliku rände toetamine, kolmandate riikide kodanike integratsioon; ebaseadusliku rände vastu võitlemine.
Euroopa Liit ei ole kunagi ebaseadusliku rände vastu võidelnud, vaid Poola, Leedu ja Läti on saanud sarjata selle eest, et nad Lukašenka hübriidsõja migrante tagasi tõrjusid. Eestis pole võimalik massimigratsiooni tõrjumine samuti ette nähtud mitte otsese tagasisaatmise, vaid vastuvõtuna, nagu näitas hiljutine PPA ja Naiskodukaitse ühisõppus Virumaal, mis oli keskendunud vastuvõetute registreerimisele.
Reformierakonna, sotside ja Isamaa valitsedes tähendab iga rändemeede lihtsalt migrantide tervitamist.
Uued Uudised