Euroopa Liit sunnib koputajaid kaitsma

Eestil tuleb samamoodi teiste Euroopa Liidu riikidega kahe aasta jooksul seadustada viljepuhujaid kaitsvad reeglid. Euroopa Liidu justiitsministrid kinnitasid rikkumistest teavitavate isikute kaitse direktiivi esmaspäeval, Euroopa Parlament kiitis selle heaks kevadel. Eestis hõlmab see enam kui 1300 ettevõtte tegevust.

ERR vahendab, et vilepuhujate ehk vihjeandjate kaitse direktiiv puudutab keskmisi ja suuri ettevõtteid, kus on üle 50 töötaja, ning avalikku sektorit.

MTÜ Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Carina Paju selgitas, et ettevõtted peavad tagama konfidentsiaalse vihjeliini. “Peab olema tagatud, et inimesel, kes on mingisugust vääritut tegu näinud, mis võib põhjustada mingisuguse avaliku huvi riive, et nad saaksid sellest teada anda ilma,et nad tingimata peaksid oma isikut sellega siduma,” rääkis Paju.

Kuigi direktiiv ei puuduta erakondi, on Eestil näide ka sellest vallast. Silvergate’i nime all tuntud seitsme aasta taguses juhtumis annetasid poliitikud oma nimel Reformierakonnale teadmata päritoluga raha. Selle avalikustanud Silver Meikar visati erakonnast välja.

Eestis on juba praegu ettevõtteid, kus on vihjeliin – Merko Ehitus, Tallinna Vesi ning 2010. aastast Eesti Energia.

Eestil tuleb nüüd otsustada, kuidas edasi minna, kas võtta vastu eraldi seadus või viia olemasolevad seadused direktiiviga vastavusse.

Huvitav on teada, mitu inimest peab ettevõte tööle palkama, kes hakkab neid sissetulevate kaebusi vastu võtma ja nendega tegelema.