Euroskeptik Igor Gräzin kisub Euroopa Liidu alasti ja nähtavale ilmub hädine kondibukett

Euroopa Liitu pole vaja lagundada – ta kukub tänu oma lollustele ise kokku.

Eurosaadik Igor Gräzini sõnavõtt Postimehes tasub läbiarutamist juba seetõttu, et selles on kirjas palju sellist, mis on Euroopa Liidus valesti läinud.

Gräzin juhib tähelepanu sellele, et enne EL-iga ühinemist räägiti vaid sellest, millist kasu hakkavad uued liikmesriigid saama. Varem on ta ka ära märkinud, kuidas pärast liikmelisuse saavutamist valitses Eestis kerge peataolek – olemegi eurooplased, ja mis nüüd edasi?

Eurosaadik kirjutab avameelselt sellest, kuidas me oleme eurorahadega loonud logiseva infrastruktuuri, mis vappub ikkagi pankrottides (Estonian Air) ja näitab oma mõttetust (Mäo rist), samuti pole me 15 aastaga saanud oma põllumeestele sama suuri toetusi, nagu neid saavad märgatavalt pehmemas kliimas maad harivad Lääne-Euroopa farmerid. Maal aga on suletud kõik, mis on mittetasuvuse pitseri külge saanud, ja meie elekter on lõppkallis.

“Oleme tekitanud uue majandusharu: projektide kirjutamine, aruandmine ja rahasaamine, aga kasu sellest ei ole,” selgitab Gräzin, lisades, et ära on langenud pea kõik Euroopa Liitu astumise motiivid. Küll aga oleme juurde saanud ohtralt probleeme.

Muuhulgas mainib eurosaadik ära ühe olulise asja – pagulaskriis läks Eestist napilt mööda, kuigi “Eesti valitsus oli valmis pagulasi vastu võtma niipalju, kui meile peale oleks määritud.” Just nimelt – kui keegi läheb meenutustes tagasi aega 2015-2016, siis oli tollane reformarite valitsus valmis rohkem pagulasi kokku krahmama, kuid Eesti päästis ilmselt Angela Merkeli lubadus kogu Süüria enda kaissu võtta ja keegi lihtsalt ei tahtnud vaesesse Eestisse tulla. Praegu kasutavad vasakliberaalid seda napilt pääsemist ära kui argumenti – “Kus teie massiimmigratsioon ja pagulased siis on?” Kuigi migratsioon on nüüd varjatud, mitte kvoodipõhine.

“Täiesti mõttetult oleme osalenud Euroopa stabiilsusmehhanismis (algul EFSF ja siis ESM) ehk siis sisuliselt Kreekale ja teistele Euroopa riikidele kingitavas rahastusskeemis. Kusjuures viimase loomine kisendab oma seadusvastasuses taevani. Aga kus sa pääsed, kui tahad olla rohkem eurooplane ja sõnakuulelikum kui kestahes teine,” lisab Gräzin, kes viitab ka sellele, kuidas Brexitiga lahkub Suurbritannia, Itaalia eemaldub rahanduslikult ja Ungari ei soovi Frontexit.

Nagu ütleb ka loo pealkiri – varsti tuleb uus Euroopa ja hääletada tuleb nende poolt, kes on rahvusriikide EL-i poolt.

Allikas: Postimees

Kommentaarid