Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Eurotoetused ei kata Rail Balticu hüppelist kallinemist ning see tähendab kulusid maksumaksjatele

-
24.05.2024
Eesti oma raudtee töötab hästi, aga Rail Balticust võib küll kummitustrass saada.
© UU

Rail Balticu ühisettevõtte tellitud analüüside põhjal on projekti prognoositav ehitusmaksumus vahemikus 20–40 miljardit eurot: varem kavandatud EL-i rahastusvahendid võimaldavad katta vaid väikese osa nendest kuludest ehk suurusjärgus 5 miljardit eurot. Erakapitali ja laenude kasutamine ning projekti osadeks jagamine suurendab samas täiendavalt kulusid riigieelarvele.

Rail Balticu ühisettevõte tellis raudteeprojekti uue ehitushinna kohta kaks analüüsi. Boston Consulting Group, kes koostab ka uut tasusuvanalüüsi, prognoosis hinnaks 20,7–30,7 miljardit eurot ning CPCS 25,9–39,7 miljardit eurot. Ametlik projekti ehitushind on siiani 5,8 miljardit eurot.

Kallimast ehitushinnast teavitas ühisettevõte Kliimaministeeriumi juba möödunud suvel. Arvukatel koosolekutel on püütud kallinemise probleemi lahendada nii projekti jagamisega etappideks kui ka kiiruse vähendamisega lõiguti kiirusele 160 km/h.

„Rail Balticu Eesti osa oli esialgsete prognooside kohaselt aastal 2007 ca 491 miljonit eurot, praegu räägitakse 3 miljardi euro suurusest investeeringust ja eelmisel suvel näitas Rail Balticu ühisettevõtte analüüs, et Eesti osa võib olla ca 5 miljardit eurot. Seejuures avaldub kallinemine Eestis valitud hankestrateegia puhul projekti hilisemas faasis, sest hanked on jaotatud osadeks. See lubab keerulise majandusseisu tunnistamist küll edasi lükata, ent ei muuda fakte ega lahenda probleemi,“ tunnistab kodanikuliikumise Avalikult Rail Baltic juhatuse liige Priit Humal.

Rail Balticu senises peamises rahastusallikas ehk Euroopa Ühendamise rahastus (CEF) on 1000 projekti peale kokku vähem raha kui vajaks ainult Rail Baltica projekt. „Seega pole reaalne, et sealt saadav rahastus tõuseks märkimisväärselt üle seni kavandatud mahu suurusjärgus viie miljardit eurot,“ toob Priit Humal esile. „Seega võib Euroopa Liidu osa Rail Balticu rajamise kuludes langeda näiteks 15% tasemele, mida seni peetakse meie omaosaluseks projektis. Euroopa rahastus on ebaselge, ent Balti riigid jätkavad endale võetud kohustusega Rail Baltic koos kallinemisega valmis ehitada. Selle asemel tuleks ülejõu käiva kohustuse osas koheselt läbirääkimistesse asuda.“

Projekti meeskonna soov rahastusmuresid lahendada eraraha või laenusid kasutades on mõistetav, kuid sellist raha on võimalik saada ainult maksumaksja poolt tulevikuks antavate garantiidega või kasutustasudest loobumisega. Kõik sellised skeemid suurendavad maksumaksja kulusid tulevikus.

Avalikult Rail Balticust toimkond