19.11.2018
Kus on näha abivajajaid? Need tegelased tuleb kodumaal tööle panna!
Rändeleppe tõelise palge paljastamise järel on lahti läinud põhjenduste otsimine, väitmaks, et see ei olevat mingi raske haigus, vaid hoopis kerge nohu.
Nagu ikka, otsitakse kibekähku välja positiivsed momendid – näiteks räägib Euroopa Rändevõrgustiku rändeekspert Marion Pajumets ERR-is, et see kohustavat ka tagasi võtma teistes riikides ebaseaduslikult viibivad inimesed. Kümned negatiivsed momendid, mis sunnivad võõraid sihtriikide poliitilisse, majanduslikku ja sotsiaalsesse süsteemi sulandama, vaikitakse maha, ja esitletakse üksikuid inimlikke aspekte!
Isegi kui leppes oleks 90% häid ja 10% negatiivseid asju, tuleks vastu olla, sest need kehvemad momendid võivad väga lammutavad olla! Kui juba ameeriklased, kellel oli leppe juures sadu parimaid juriste, pidasid seda riigile ohtlikuks, siis on see tõsiselt mäda!
Teine käikuläinud moment on väide, et rändeleping puudutavat Euroopat vähem kui arvatakse, migrandid sõeluvat Kolmanda maailma riikide vahel. Jah, Süüria sõjapõgenikud lähevad algul Türki ja Liibanoni, Afganistani omad Pakistani, Myanmari rohinjad Bangladeshi, aga jutt pole neist – jutt on majandusmigrantidest, keda tuleb Aafrikast üle Vahemere Euroopasse juba massiliselt, see ränne aina tugevneb, sest Merkel ja Euroopa Liit on neid kutsunud, ning Musta Mandri poliitiline, majanduslik ja klimaatiline allakäik lükkavad neid tagant.
Kuhu võiksid aafriklased veel minna, kui mitte Euroopasse? Aafrikas pole arenenud paiku, mis suudaks neid ära mahutada, Araabia neegreid ei taha, Ameerikasse inimsmugelduspaatidega ei sõida – Euroopa ongi ainus sihtpunkt. Sama on Ameerikas – Honduurasest liikvele läinud migrandikolonn ei tahtnud minna ei Guatemaalasse ega Mehhikosse, vaid arenenud USA-sse. El Salvadorist alustas pühapäeval USA hoiatustest hoolimata teekonda järjekordne karavan umbes 200 migrandiga – kõik see värk on käima läinud ja jätkub pidurdamatult!.
Samal eesmärgil on välja toodud ka väide: “Ehkki pealiskaudsel vaatamisel tundub, et Euroopasse on kokku jooksnud juba rohkem rahvast, kui siin varem üldse elas, on sisserännanute osakaal Euroopa elanikkonnast üpris väike, jäädes seitsme protsendi kanti,” kirjutatakse ERR-is. Niisiis – meid lohutatakse, et asjad pole siiani päris katastroofilised olnud ja ehk ei juhtu edaspidigi, kuigi jutt on 250 miljonist liikvele läinud migrandist
Migrante ei huvita vaesed arengumaad, ei huvita Pärsia lahe naftamaad, kus tuleb tööd rügada, neid huvitavad liberaalsed Euroopa riigid, kus pagulastele jagatakse hüvesid priilt, neid poputatakse ja nunnutatakse, kus heaoluühiskond aitab neil jõude elada. Rändelepet on põhjust karta just Euroopal, kuhu kümned miljonid majandusmigrandid pürgivad. Isegi kui mitte arvestada rahvastiku väljavahetamist, kurnab rändelaviin siinse majanduse lihtsalt välja!
Saates “Samost ja Sildam” käis summutamine täie rauaga: need, kes ohte välja loevad, olevat lihtsalt hirmul; rändelepe andvat võimaluse inimkaubanduse ja illegaalse rändega võidelda (miks siis seda siiani ei suudeta); tagasisaatmine olevat väga kulukas (kas poleks tark sisseränne üldse ära hoida); avaldatud tõlge olevat pisut valesti välja tulnud; ja nagu ikka – kohustusi ei tulevat. Keegi kuskil märkis mokaotsast, et iseennast oma tegevusega vaeseks teinud migrante poleks vaja vastu võtta, mis oli ainus mõistlik mõte.
Riigikogu väliskomisjoni liige Barbi Pilvre märkis ERR-is, et migratsioon ei ole ainult viimase paari aasta jooksul olnud rändekriis, vaid see on läbi ajaloo toimunud protsess. Täiesti õige, aga Rooma kõrgtsivilisatsiooni hävitasid ajaloos goodid, germaanlased ja hunnid. Kas Pilvrel on hea meel lohutusest, et see on lihtsalt ajaloo tavapärasus, kui praeguse Euroopa kultuuri hävitavad moslemid ja neegrid ning euroopalikud Pilvred kaovad olematusesse, asendudes silmapiludega kotikandjatega?
Maailmas lahti läinud rahvaste ränne on hull asi ja selles on kaks suhtumist – globalistid tahavad migrandid üle maailma laiali hajutada, mis tähendab enamuse riikide senise elu täielikku muutmist. Ainsat lahendust, inimeste aitamist nende kodudes, peamise võimalusena enam isegi ei arutata.