Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Hääbuvate soomeugri rahvaste ja keelte ohunimistusse tuleb juba panna ka eestlased ja eesti keel

02.01.2023
Tõde.
© UU

Kui Eestis tuntakse muret Venemaa soomeugri rahvaste saatuse pärast, siis õige aeg on muret tunda ka eestlaste pärast, kelle rahvusriik venestub hirmutava kiirusega – just samamoodi juhtus see ju ka idanaabri juures.

BNS vahendab: Tallinna ülikooli üliõpilased loovad ohutsoonis soome-ugri rahvaste teadvustamiseks harivaid mänge – Tallinna ülikooli tudengid on ELU ehk elualasid lõimiva uuenduse kursuse raames lõpetamas soome-ugri rahvaid ja nende kultuuri tutvustavate mängude arendamist. Kursuse partneriks olevale Fenno-Ugria asutusele antakse mängud üle jaanuaris ning siis plaanib Fenno-Ugria viia üliõpilaste töövilja ka laiema publikuni.

Teadlikkust teistest soome-ugri rahvastest saab tõsta, sest ajaloolase ning Fenno-Ugria nõuniku Jaak Prozesi sõnul on Eesti inimene soome-ugri rahvastest informeeritud halvemini, kui eeldada võiks. “Vähemalt sellise järelduse võib teha 2021. aasta sotsioloogilise uurimuse põhjalt. Selle aluse põhjal võib väita, et eelkõige seonduvad soome-ugri rahvastega Soome ja soomlased, samuti teatakse, et eesti keel on soome-ugri keel,” lausus Prozes.

Prozese sõnul on kõrgeim teadlikkus soome-ugri rahvaste kohta on vanusegrupis 60–74, samuti kõrgharidusega inimeste seas. “Samas on huvi soome-ugri rahvaste vastu suur, eriti huvitab soome-ugri rahvaste olukord ja ajalugu.  Samuti peetakse väga oluliseks soome-ugri rahvaste koostööd ja teadvustatakse hõimutunde tähtsust meie rahvuslikus identiteedis,” märkis Prozes.

Jaak Prozese sõnul on ohutsoonis kõik ilma riikluseta soome-ugri rahvad. “Keelelised kõige kiiremini vähenevad karjalaste, vepslaste, mordvalaste (ersad ja mokšad) ja manside arvud.

Suurimas ohutsoonis on meile kõige lähedasemad soome-ugri rahvad liivlased, vadjalased ja isurid. Neid keeli räägivad ehk kokku sadakond inimest ja nende keeletase on väga erinev. Nende rahvaste keelte velmamine nõuab kohest tegutsemist,” ütles Prozes.

Ohus olevaks luges Prozes ka suuremaid keeli, näiteks karjala keeli. “Nende keelte keskmise valdaja vanus on üle 60 aasta,” kirjeldas Prozes ja tõi näiteks hiljuti meedias ilmunud uudise kaks aastat vanast lapsest, kelle puhul peeti suureks imeks, et ta igapäevaselt karjala keelt kasutab. “Järeldusi võib sellest igaüks ise teha, ehk kas 22. sajandil veel kuuleb karjala keelt? Siis on see laps 80 aastane.”

Eestis toimub sama, mis varem Komis, Mordvas, Marimaal, Udmurtias, Karjalas ja mujalgi – vene keel tungis koos kolonistidega riiki, võttis võimust linnades, muutus suhtluskeeleks ja tõrjus soomeugri keeled kolkaküladesse.

Eestis pole seda otsest ohtu, et eestlased massiliselt vene keele üle võtaks (pigem hakatakse üldise suhtluskeelena kasutama inglise keelt), kuid Tallinnas, Ida-Virumaal ja ka Harjumaal jääb ta varsti vene keele varju – juba praegu on raske riigikeeles igal pool hakkama saada. Massiline ukrainlaste lisandumine teeb vene keele veelgi tugevamaks ning selle kasutusala laiemaks.

Kahjuks ei märka soomeugri keelte pärast muretsejad, et eesti keelt tõrjutakse ja see taandub täpselt samamoodi, nagu Venemaa soomeugri vabariikides. Eestis võivad need protsessid kulgeda ka täiesti teistmoodi, Läänest tuleva migratsiooni, EL-is toimuva rahvusriikide kaotamise, meil juba toimuva eesti keele hägustamise ja “kaasajastamise” ning liberaalsete “uusväärtuste” leviku kaudu. Igatahes on eestlased, eesti keel ja kultuur juba samas ohureas, kus on marid, mordvalased, komid, udmurdid, karjalased ja teised meie hõimurahvad.

2021. aasta oktoobris arutati Riigikogus EKRE algatatud eelnõud “Riigikogu avaldus “Venemaa põlisrahvaste toetuseks”, kuid lõpphääletusel toetasid neid rahvaid siiski ainult kohal olnud 15 rahvuskonservatiivi. Vastu olid 46 Kremli-meelset: 19 Keskerakonna saadikut ja 27 Reformierakonna saadikut, ülejäänud valitsuskoalitsiooni saadikud kas puudusid või ei hääletanud, Isamaa ja sotsid jäid “võõrast murest” kõrvale.

Uued Uudised