14.09.2020
Martin Helme
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees, rahandusminister Martin Helme teeb nii head tööd, et teda kiidab isegi Delfi väljaandja Hans H. Luik.
Luik rääkis ERR-ile antud pikemas intervjuus muu seas, et oleme uues ja erakordses olukorras. „Isegi hõrk olukord, sest situatsioon ei muutu ainult sellega, et piirid on kinni ja ei saa välja minna, vaid ettevõtte seisukohast on muutunud täiesti raskesti hoomatavaks sõnade laen ja krediit tähendus,“ arutles Luik. „Et kui Eestil ollakse valmis andma laenu ja intress on null, võib-olla servast ka miinus, siis kas see laen tähendab sama, mis tähendab meile autolaen või kodulaen, mis tuleb tagasi maksta. Või on see selline asi, mida tagasi maksma ei pea. Mis rullitakse edasi ja lõpuks tasaarvelduse kaudu lihtsalt kaob. Mingisugune kasutada antud raha. Mina arvan, et sõna krediit ja laen riikidevahelises mõttes ei tähenda seda, mis varem tähendas. Ma vaatan seda positsioonist, et samamoodi toetab suurte laenudega oma ühiskonda ja ettevõtlust loomulikult Hiina ja ka Ameerika Ühendriigid. Me ei saa välja sellest laenurahamassist, need on triljoneid, mida on raske hoomata.
Ma ütleksin ettevõtjana, et kui tulubaas väheneb, nagu meie maksudes on juba näha, peaks riik ka kulutusi vähendama. Aga kas ka kriisi ajal? Siin, ma arvan, on ühtmoodi õigus nii Aivar Sõerdil, kes tahaks vähendada riigimajade kulusid ja administratiivkulusid kui ka Martin Helmel.“
Ta märkis, et Martin Helmel on õigus, kui ta ütleb, et me administratiivkulusid praegu vähendama ei hakka ja selleski, et võib-olla ei tulegi seda laenuraha tagasi maksta, sest maailmas toimuvat ei oska keegi ette näha: „Martin Helme, kes oma isaga koos võimule pürgides ütles, et nemad vaatavad riigiaparaati, sealhulgas ka süvariiki, et sel on ametnike näol kaks sangpommi kummagi jala küljes. Ja need sangpommid jäävad sinna edasi, sest meil on kriisiaeg. Vana jutt ei loe, sest situatsioon on uus. Ja seetõttu on väga tähtis, et nüüd, kus me suhteliselt pimesi teeme eelarvet teadmata, mis tingimustel ja millistes järkudes saabub meile Ursula von der Layeni poolt Euroopa Komisjonist lubatud kriisiabi. Need on rasked ajad, mis nõuavad südikaid mehi. Kas neid valitsuses palju on? Ja palju on nende kõrval südikaid naisi? Seda me saame riigieelarve pealt näha. Aga ühte ma võin öelda kindlasti, et see riigieelarvega kaasnev majandusprognoos on lihtsalt meelelahutuslik lugemine. Keegi ei tea, mis tegelikult tuleb.“
Ta lisas ilustamiseks näite: „Ütleme, et Brüsselis koguneb üks piduseltskond mingit eelnõu vastuvõtmist tähistama ja inimestel on käes vahuveiniklaasid. Ja osad inimesed, kes Euroopasse kogunevad, on ikka sellised vilkamad, kiirema jutuga, võib-olla ka tumedamate silmadega ja nad kasutavad olukorra ära. Nad valavad enda klaasid täis, võib-olla ka teiste härrade omad ja ühel hetkel on nende klaasid tühjaks joodud, aga teised ei ole ka saanud veel pidutsemisega alustada. Ja siis tuleb kelner. Mis on lahendus? Kelner valab kõikidel klaasid taas täis.“