19.09.2018
Minister mailis Reps peaks kogu oma haldusalal toimuva üle põhjalikumalt järele mõtlema.
Kolmapäevases valitsuse infotunnis küsis EKRE Riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme haridusminister Mailis Repsilt sooideoloogia kohta kooliõpikutes ja sai vastuseks, et minister ei näe toimuvas midagi halba.
Oma küsimust alustades rääkis Martin Helme sellest, kuidas kohalikel valimistel kõlas üks EKRE loosungitest, et sooideoloogia ajupesu tuleb koolidest välja heita – siis hakkasid oponendid ja meedia ilkuma, et midagi sellist polevat olemas ja rahvuskonservatiivid hirmutavat inimesi.
“Nüüd on neid programme ja projekte erinevates Eesti õppeasutustes palju ja ka õppematerjal olemas – teise klassi inimeseõpetuse õpik, mille on välja andnud kirjastus Maurus, teeb varjamatut homoagenda- ja ka immigratsioonipropagandat,” teatas Martin Helme. “See on kaheksa-aastastele lastele ja selles näidatakse, et lesbipaarid on ka väga toredad, ja on samal pulgal normaalse, ideaalse peremudeliga. Millal keegi võttis mandaadi selliseks propagandaks koolides? Kas teie erakond on kunagi valijatelt selleksluba küsinud ja mida te kavatsete ette võtta, et selline propaganda koolidest viivitamatult välja lendaks?” küsis ta.
Minister Reps väitis seepeale: “Riikliku õppekava kohaselt peavad õpilased esimese kooliastme lõpuks suutma kirjeldada, mille poolest perekonnad üksteisest erinevad ja sarnanevad, nad peaks väärtustama ennast ja teisi ning teadma, et inimesed, nende arvamused ja hinnangud, väärtused on erinevad. Selline on õppekava eesmärk. Ja meetodid, mida õppeteemasid käsitledes kasutatakse, valib õpetaja ise.” Seega jäi ministri jutust kõlama mõte, et “erinevate peremudelite” tutvustamine olevat normaalne, ja ta lükkas vastutuse õppematerjalide kasutamise eest õpetajatele.
“Ma saan aru, et teie ei kavatse mitte midagi teha selleks, et takistada koolidel ja õpetajatel teha koolis 8-aastastele lastele homopropagandat, sest et see õpik tegeleb homopropagandaga. Lisaks sellele näidatakse neis ka mingeid eri rassidest pärit inimeste adopteerimisi ja ma ei tea mida veel. Need kõik võivad olla elus olemas, aga need ei ole meil peamised perekonnaliigid! Eesti vanemad ei pea kogu aeg muretsema sellepärast, et koolis nende 8-aastastele lastele tehakse propagandat, mis on vastuolus nende koduste väärtushinnangutega. Me ei pea kogu aeg valvama seda, selle jaoks meil ongi ministeerium, kes valvab, et igasugust jampsi lastele koolis pähe ei topita. Ja homopropaganda on jamps, millele on tugev ühiskondlik vastuseis ja mis on absoluutse enamuse Eesti inimeste väärtushinnangutega vastuolus. Neid inimesi (geisid – toim.) on liiga vähe, et neid traditsioonilise perega võrdseks pidada. Mida te kavatsete ette võtta!” küsis Martin Helme üle.
Mailis Reps väitis vastuses, et minister ei saa käia igas Eesti koolis ja jälgida, mida tehakse õigesti ja mida valesti, meil olevat kõrgelt haritud õpetajad, kes saavad pidevalt täiendkoolitust ja neil olevat õigus teha õpetatavas oma valik. Ministri sõnul võib siis, kui lapsevanemate enamik leiab, et vastav õppematerjal ei sobi, valida ka teistsuguse perekonnakäsitluse, kuid praegu antakse õpetajatele võimalus valida ka konkureerivat õppematerjali.
Täiendavalt sõna võtnud Mart Helme juhtis minister Repsi tähelepanu sellele, et too räägib õpetajate täielikult vabast valikust selle üle, mille alusel nad lapsi õpetavad. “Kust te saite mandaadi selleks, et te mitte midagi ei otsusta ja lasete õpetajatel otsustada?” küsis ta. Reps tõi vastuseks välja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse. “Õppematerjal ja see, kuidas ta tunni üles ehitab, see on jäänud õpetaja valikuks,” kordas ta üle ja lohutas, et olevat olemas ka kristlikul alusel kirjutatud perekonnaõpik.
Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi jutust sai seega teada, et väärõpetuste levikut koolides ei takista keegi ja homoõpetus on lubatud kui “konkureeriv õppematerjal”.
Mart Helme eraldi küsimus Mailis Repsile puudutas õpetajate ettevalmistamist kakskeelsetele koolidele, mida küsija nimetas inimvaenulikeks nii õpilastele kui ka õpetajatele. Ta täpsustas, et jutt käib koolidest, kus on ühe katuse all paralleelselt nii eesti- kui venekeelsed klassid, ja õpetajatest, kes seal õpetama hakkavad. “Kuidas te kavatsete niisuguste koolide jaoks ette valmistada õpetajate kaadri?” päris ta.
Minister väitis, et õpetajate täiendamise jaoks on olemas vastavad programmid. Ta arvas, et venekeelsed õpetajad õpivad ühiskooli õpetajatetoas ka eesti keele paremini selgeks, vajadusel leitakse ka venekeelsetesse klassidesse keelekümbluseks lisaõpetajaid juurde ja omavalitsused leiavad ka palgaraha, pealegi olevat sellised koolid paljudes väiksemates kohtades juba ammugi olemas.
“Te ajate vist meie jaoks meelega asjad segi, rääkides mõnedest väikekohadest, kus on ju selgelt eesti rahvusenamus, kus vene koolide sulgemine oli lihtsalt paratamatus ja kus see protsess saigi olla sujuv. Me räägime ikkagi suurtest Põhja-Eesti linnadest, kus kas rahvastik on pooleks või lausa eestlaste kahjuks. Ja kui me sellistes kohtades paneme eesti ja vene lapsed kokku, siis see on eesti lastele ja ka eestikeelsetele õpetajatele väga ränk koorem,” selgitas Mart Helme, mille peale Reps heietas toimivast Jõhvi koolist.
“Selleks on lausa mitmeid miljoneid, mida me igal aastal jagame, ja ka sellel aastal õpetajate ja eriti lasteaiaõpetajate eesti keele õppeks eraldasime. Just lõpetasime ühe vooru, kus neid õpetajaid on sadu, kes sellega lisanduvad. Ja keeleõppe laiendamiseks oleme ka õpetajatele loonud soodustingimusi,” rääkis minister, kelle segasevõitu selgitused üritasid jätta mulje, nagu oleks kõik nii rahaliselt kui ka eetiliselt kõige paremas korras.
Allikas: Riigikogu istungi stenogramm