Henn Põlluaas: Eesti välispoliitika on visioonitu, arg ja pugejalik

Eesti,
- Updated
Henn Põlluaas
©UU
Henn Põlluaas peab Eesti välispoliitikat selgrootuks ja Brüsselile järelekiitvaks.

EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas võttis teisipäeval Riigikogus sõna vastusena välisminister Sven Mikseri eurotruule kõnele saadikute ees.

“Kunagi paistis Eesti silma julgete otsustega. Täna on meie välispoliitika kaotanud väärtused ja teravuse. Ei püütagi seada suuri eesmärke, defineerida rahvuslikke huve ega neid kaitsta. Puudub rahvusriigile kohane eneseväärikus, kuid seda ei tasugi oodata vasakvalitsuse sotsist välisministrilt, kelle erakonna meelest on rahvusriiklus ebainimlik ja ohtlik düstoopia.

Riigid seisavad enda huvide eest. Ka Euroopa Liidus. Väliskomisjonis näen aga, kuidas pea kõik välisministeeriumi memorandumid, mis tutvustavad Eesti seisukohti erinevatel foorumitel, lõpevad lausega: Eesti toetab Euroopa Liidu seisukohti. Ja seda isegi siis, kui väga ei toetatagi.

Nii piirdubki meie välispoliitika suuresti vaid sooviga istuda võimalikult paljude laudade taga, kuid selmet seista Eesti huvide eest, tegeletakse vaid kaasakoogutamisega. Ma ei süüdista meie esindajaid ja saadikuid – kala mädaneb peast.

Mikser rääkis juubeliaastast, kuid ei vaevunud protesteerima, kui Venemaa keelas meie Pihkva konsulaadil Eesti sajanda aastapäeva tähistamise Petseris. Samuti siis, kui Vene duumasaadik teatas, et Tallinn on Revel, vana vene linn ja Tartu Jurjev, samuti vene linn, kus asutati esimene vene ülikool ning käratas, mis te eestlased teete võõrastes linnades! Vähemalt pole Kremlil karta, et tõe ja meie territoriaalse terviklikkuse eest seistaks või nõutaks okupatsioonikahjude kompenseerimist.

Välisminister peaks tegema meile ülevaate eelmise aasta sündmuste ja välispoliitika kohta. Nagu eelmiselgi aastal raiskas ta aga aega hoopis haige vasakideoloogia, liberaaldemokraatia ja Euroopa idee ülistamisele ning parempopulismiga hirmutamisele.

Liberaaldemokraatia on fiktsioon. Demokraatia kas on või seda pole. Euroopa kultuur ja moraal toetub kristlikele väärtustele ja traditsioonidele, mis on Euroopa tegelikuks ühtsuse ja demokraatia allikaks. Nn liberaalne demokraatia eirab seda, kehtestab libasallivuse, mis on ründav ja mittesalliv tõeliste väärtuste suhtes, ja tõstab esile äärmuslikke isiklikke vabadusi, mitte demokraatiale omaseid kohustusi ja vastutust. Kui vähemused otsustavad enamuse väärtushinnangute üle, siis see ei ole demokraatia, vaid diktatuur. Sellises ühiskonnas oleme olnud, meile aitab!

Mikseri ülistatud „Euroopa idee“ põhineb Euroopa Manifestil. Seda ei püüta varjatagi. Räägitakse vajadusest luua ühtne konstitutsioon, eelarve, välis-, fiskaal- ja muud poliitikad ehk teisisõnu Euroopa Föderatsioon, mille suurimaks vaenlaseks on rahvusriiklus.

Kõik, mille eest me võitlesime – suveräänsus, meie kultuuri ja identiteedi kindlustamine ja rahvusriiklus – on parempopulismi, ksenofoobia, rassismi ja natsismi sünonüümideks kuulutatud. Võitlus parempopulismi vastu kirjutati sisse isegi Mikseri all koostatud Eesti välispoliitika arengukavasse, mis peaks olema hoopis erakondadeülene ja erapooletu.

Euroopa Liit rajati suveräänsete riikide liiduna. Sel pole midagi ühist multikultuurse ja globalistliku Euroopa ideega, mida meile ühtsuse sildi all peale surutakse. Just liikmesriikide otsustusõiguse vähenemine loob pinnase Euroopa Liidu lagunemisele. Brexit ei tekkinud tühjast.

On hea, et Mikser rõhutas transatlantiliste suhete tähtsust. Ometi hääletas Eesti tema tahtel USA vastu UNESCOs, kus ei tohiks üldse poliitikat teha; USA saatkonna viimisel Jeruusalemma; samuti Iraani tuumaleppe küsimuses. Andis USA vastuseisu eirates terroriste mahitavate palestiinlaste abiks raha ja vaikis, kui Trump toetas meid Nord-Stream 2 küsimuses, ja isegi siis, kui Macron seletas, et euroarmeed on vaja USA vastu. Ka rändepakti küsimuses vastanduti USA-le. Väita, et see ei mõjuta suhteid USA-ga, on rumal ja lühinägelik. Eesti huve see ei teeni.

Samasugune fopaa on olnud Euroopa Komisjoni diktaadiga mittenõustuvate Poola ja Ungari karistamise toetamine. Küsin Mikseri enda sõnadega: „Kui me ei soovi olla solidaarsed oma liitlaste ja partneritega, siis miks peaksid olema teised solidaarsed meiega?“ Eriti oluline on see Vene ohu taustal, millest ta aga ei iitsatanudki. Et kui pistame pea liiva alla, siis koll kaob ära?

Arengu- ja humanitaarkoostöö omab rolli massiimmigratsiooni peatamisel. Eesti on uute Euroopa Liidu riikide seas per capita suurim abiandja. Anname ca 40 miljonit aastas, peamiselt läbi ÜRO ja Euroopa Liidu abiorganisatsioonide. Summat tahetakse kahekordistada. Euroopa Kontrollikoja aruande põhjal varastatakse aga ligi 70 % abist lihtsalt ära. Miks aetakse meie raha auku, selmet nõuda suuremat kontrolli, mille läbi tõuseks reaalne abi ise kahekordseks?

Kuid massiimmigratsiooni ei tahetagi peatada. Mikseri katse kiita rahva selja taga heaks hukatuslik ÜRO rändepakt kukkus tänu EKRE-le läbi. Sellega liitumiseks puudub valitsuse otsus, riigikogus Reformierakonna toel läbi surutud avaldusel puudub juriidiline jõud ja 80% inimestest on selle vastu. Ometigi andis välisminister Eesti saadikule ÜRO-s ebaseadusliku korralduse paktiga liitumiseks.

See, et globalistlik multikultuurne ideoloogia defineeritakse euroopalikkuseks või progressiivseks näitab orjameelsust – peaasi, et ei peaks ise otsustama ega vastutama. Nii tulebki tõdeda, et meie välispoliitika on visioonitu, arg ja pugejalik. Ma loodan, et järgmine valitsus seab välispoliitika Eesti huvide teenistusse.”

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused