Henn Põlluaas: kui föderaliseeruv EL muudab Eesti europrovintsiks, tuleb selles osalemine rahva otsustada anda 

Henn Põlluaas toetab Tartu rahu piiride paigas hoidmist.

EKRE esinumber Eesti suurimas valimisringkonnas (Harju- ja Raplamaal) Henn Põlluaas tutvustas hiljuti EKRE valimisprogrammi ka rahvusringhäälingus, kus tal tuli lahti seletada mitmed küsitavusi.

EKRE Riigikogu saadik Henn Põlluaas selgitas, et erakonna majandustoimkond on majandusliku poolega palju vaeva näinud ja kaasati ka palju asjatundjaid. Nii nähakse käibemaksu alandamise positiivset efekti majanduse elavdamisel selle kaudu, et kõnealune maksumuudatus tõstab inimeste ostuvõimet ja alandab ettevõtte toodete omahinda, majandus sellest elavneb, käibed ja maksulaekumised kasvavad ja tekkinud eelarveauk täitub kiiresti.

Rail Balticu kohta ütleb Henn Põlluaas, et tänasel päeval, kus kiirused raudteedel ulatuvad 500 kilomeetrini tunnis, tahetakse rajada 19. sajandi aeglast (160-200 km/h) raudteed, mis on juba nüüd minevikuline ning hakkab nõudma miljoneid ülalpidamiskuludeks. EKRE hinnangul on targem rajada trass juba olemasolevate raudteeliinide baasil, sest rekonstrueerimine kujuneks märgatavalt odavamaks kui uue paralleelse trassi rajamine. “RB projekt on läbi surutud tagatubades ja ühiskondliku kokkuleppeta,” lisab ta.

Rail Balticu jaoks EL-ist saadu raha soovitab Henn Põlluaas ära kasutada teiste taristuprojektide juures, sest tegu on infrastruktuuridele eraldatud rahaga. Lisandub ka see Rail Balticu omaosaluse raha, mida kulutada ei tule ja mida saab mujale, näiteks neljarealiste maanteede ehitusse suunata.

Miljardilise kaitseinvesteeringu kohta, mille jaoks küsitakse raha USA-lt, ütleb Henn Põlluaas, et Eesti on oma kohustusi NATO ees täpselt täitnud, Ameerika on huvitatud NATO idapiiri kaitsmisest, selliseid rahasüste on USA teinud ka teistele liitlastele ja küsida tuleks igal juhul, sest meil on vaja arendada oma keskmaa õhutõrjet, soomusvõimekust ja rannakaitset.

Rääkides Eesti ettevõtete eelistamisest riigihangetel ja võimalikest vastuoludest EL-i regulatsioonidega, ütleb Põlluaas, et me peaksime esikohale seadma Eesti huvid – praegu täidab riik innukusega eurodirektiive ja teeb soovitused endale kohustuslikuks, luues absoluutse avatuse, samas kui ka Euroopa Liidus on erinevad riigid loonud endale läbi seaduslike võimaluste tõkked teiste riikide teenustele ja kaupadele. “Me peame kaitsma enda tootjaid ja enda majandust,” nendib ta.

Henn Põlluaas toonitab, et Eesti ei soovi EL-ist lahkuda, kuid kui meid muudetakse föderaliseeruvas euroliidus lihtsaks provintsiks, siis tuleks selle kohta küll referendumil rahva arvamust küsida. NATO liikmelisust peab EKRE jätkuvalt ülioluliseks ega ole kunagi selle hülgamist isegi mitte arutanud. Küll aga peab EKRE saadik vajalikuks loobuda liikmelisusest rahvusvahelistes organisatsioonides, kus me maksame ainult liikmemakse ega saa mingit reaalset tulemit – näitena toob ta Vahemere liidu parlamentaarse assamblee.

ÜRO Julgeolekunõukogusse kuulumist peab Henn Põlluaas samuti mõttetuks, sest otsustajateks on ikkagi ainult vetoõigusega alalistest liikmetest suurriigid – juba pikemat aega pole seal midagi asjalikku otsustatud ja meie põhivaenlane Venemaa vetostab kõik talle ebameeldivad teemad.

Henn Põlluaas juhib tähelepanu ka sellele, kuidas praegune Euroopa Komisjon juhib EL-i ummikusse, kasvab rahulolematus liiduga, sest see arvestab üha vähem liikmesriikidega, ning koondab võimu kitsa grupi kätte Brüsselis. “Selle asemel, et mõelda, mis on Euroopa Liidus valesti läinud ja mida tuleks parandada, tambitakse üha paanilisemalt sedasama läbikukkunud poliitikat ja see tekitab üha rohkem rahulolematust,” arvab ta. Tulemuseks on konservatiivsete, rahvusmeelsete ja immigratsioonivastaste jõudude tugevnemine Euroopas, kes võtavad tõenäoliselt tuleviku määramise europarlamendi valimiste järel üle.

Rääkides Tartu rahu järgsetest piiridest toonitab Henn Põlluaas, et nende alade ja sealsete maavarade tasuta Venemaale ära kinkimine on rumalus. Rahvusvahelise õiguse järgi on Tartu rahu kehtiv rahvusvaheline leping, kõik need alad kuuluvad seaduse järgi Eestile ja ajutine kontrolljoon toimib suurepäraselt. “Kui me oleme saanud 50 aastat oodata oma iseseisvust, siis me võime veel oodata järgmised 50 aastat, et äkki kunagi Venemaale tuleb demokraatlik riigivõim ja me saame need alad tagasi,” usub ta.

Refereeritud ERR-ist.

Kommentaarid