IKEA on meediastaar – seda umbkeelsuse ja riigikeele eiramise tõttu

Kui heita pilk Postimehe veegudele, siis leiab päris mitu lugu, milles sarjatakse IKEA klienditeenindust – ja seda ka umbkeelsuse pärast.

See pole esimene firma ega esimene juhus, kus Eestis kanda kinnitanud välisfirmade filiaalid eiravad täiesti riigikeelt – ja riik käitub siin hambutult, sest kuidas sa ikka investoreid eemale peletad.

Sotsiaalmeedias kirjutab Tiina Aro: “Olen kohustatud edastama pensionärist sugulase õigustatud meelepahapuhangu, mis avaldati mulle telefoni teel ja oli lühidalt umbes selline:

“Tead, ma olen lihtsalt nii vihane praegu! /…/ Ütle nüüd sina, kas meil keeleseadus kehtib ka või ei? Kehtib või ei?

Käisime praegu Ikeas ja mitte üks inimene seal eesti keelt ei räägi. Pakuvad sulle “vene või inglise”. Ma tahan eesti keeles rääkida, kas ma pean oskama vene või inglise keeles seletada, mida mul vaja on? Ah, pean või?! Ja see on juba teist korda nii, jajah, teist korda juba. Eesti keelt seal ei osata. Täna leidsid lõpuks kusagilt tagaruumist tüdruku, kes eesti keelt oskas, sain oma asja ära rääkida. Aga eelmine kord ei saandki midagi küsida, läksin kassasse, seal sain maksta eesti keeles, ongi kõik.

Kas me elame Eestis või ei? Kas ma olen nüüd rassist või? Ma lähen nüüd Inglismaale ja räägin seal eesti keeles ja kui nad aru ei saa, siis nad on rassistid, vot nii! Maxima kassas ei oska keegi üldse kunagi eesti keelt, nad ei saa aru ka, mis ma räägin. Kas meil on keeleseadus või ei ole? Ma olen nii vihane ikka praegu.

Mul sõbranna poeg just rääkis, et neil töö juures on uued töötajad kõik Aasiast ja Aafrikast puha – kõik peavad tegema INGLISE keele eksami, enne kui tööle saavad! Ah, kas nad eesti keele eksamit ei peagi tegema? Aga näe, ei pea. Pole vaja!”

Et see lugu väljamõeldis pole, kinnitab ka Postimehe lugu “Lugeja küsib: millal ometi Eesti IKEA klienditeenindus normaalselt tööle hakkab?”

Samuti kurdavad kliendid selle üle, et kui minna kauplusesse kohapeale, on sealt raske leida eesti keelt kõnelevaid klienditeenindajad. See on IKEA Baltikumi kommunikatsioonijuht Renata Dante sõnul aga ajutine lahendus:

“Mis puudutab eesti keelt mittekõnelevaid IKEA klienditeenindajaid, siis oleme kaasanud kolleege naaberriikide IKEA kauplustest, kes aitavad meid avamisperioodil. Hea tava ja kogemuse jagamine kolleegide vahel on IKEA kui globaalse organisatsiooni tava. Inimesed, kes ei räägi eesti keelt, kannavad spetsiaalseid rinnamärke, millelt leiab teavituse, et nad saavad aidata, kuid kahjuks ei räägi nad eesti keelt.”

On väheusutav, et IKEA mõistuse pähe võtab, sest eestikeelse suhtlemisvõimaluse puudumine hakkab suurtes ettevõtetes muutuma pigem reegliks kui olema erand. Siin aitab ainult keeleinspektsiooni karm tegutsemine – kui riigikeelt ei austata, pole vaja ka selliseid kaupluskette.

Ohtra võõrtööjõu sisseveoga on oodata olukorra veelgi tuntavamat halvenemist. Tööandjad vajavad töökäsi ja kasumit, ning ainus kes kannatab, on eestlane omal kodumaal.

Postimehes saab lugeda ka: E-kaubanduse liidu juht Tõnu Väät: IKEA on Eestis mitme asjaga puusse pannud!