In memoriam: lahkus Vello Salo

Ööl vastu pühapäeva suri Eesti roomakatoliku kiriku prelaat, vaimulik, teoloog, ajaloolane ja kirjastaja Vello Salo (5.11.1925 – 21.04.2019).

Gümnaasiumiõpilasena astus Salo 1943. aastal Soome sõjaväkke. 1944. aastal soomepoisina naasnud, püüdis ta hankida relvi vastupanuks Punaarmeele, kuid vangistati ja viidi Saksamaale. Pärast lahinguid Sileesias jõudis ta Itaaliasse, kus võttis uueks nimeks Vello Salo, et säästa oma kodumaale jäänud sugulasi nõukogude repressioonidest.

Nõukogude okupatsiooni ajal õppis ja töötas Salo mitmes välisriigis, tegutsedes aktiivselt eestluse alalhoidjana, kirjastaja, tõlkija ja ajakirjanikuna. Eestisse naasis Salo 1993. aastal. Salo on tõlkinud mitmeid kultuuriloolisi raamatuid, sealhulgas tõlkis ta eesti keelde piibli. Aastast 2001 oli Salo Pirita kloostri preester ja tegeles ka mitmesuguste, peamiselt vaimuliku sisuga raamatute kirjastamise ning eestikeelse piibli uue tõlke toimetamisega.

Õppeaastal 2011/2012 oli Salo Tartu Ülikooli vabade kunstide professor, kellena uuris armastuse mõistet ning armastuse käsitamist ja käsitlemist Eestis, eesti keeles, folklooris ja kirjanduses. Ta oli ka Helsingi Ülikooli audoktor.

Vello Salo on tõlkinud itaalia keelde oluliste eesti luuletajate loomingut ning Piibli vanadest algtekstidest eesti keelde vaimulikku luulet. Teabekirjanduse alal on ta avaldanud uurimusi eesti kultuuri kohta ja ülevaateid okupatsioonivõimude repressioonidest Eesti territooriumil.

Salo on kuulunud paljudesse kultuuriorganisatsioonidesse, seal hulgas Soome Kirjanduse Seltsi, Balti Uuringute Edendamise Ühingusse, Eesti Teaduslikku Ühingusse Ameerikas ning Eesti Keele ja Kirjanduse Instituuti Rootsis. Salo on Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane. Vello Salo oli okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni (ORURK) esimees aastast 1996 kuni komisjoni töö lõppemiseni aastal 2005.

Vello Salo peamised uurimisvaldkonnad on olnud eksegees, kirikulugu, ajalugu – seal hulgas okupatsioonide repressiivpoliitika Eestis –, kirjanduslugu – seal hulgas Eesti-Itaalia kontaktid –, eesti kunstnikud välismaal ning Välis-Eesti perioodika. Salo on koostanud artikleid teatmeteostele “The Catholic Encyclopedia”, “Enciclopedia Cattolica”, “Lessico Universale Italiano”, “Enciclopedia dello Spettacolo”, “Dizionario degli Istituti di Perfezione” ja “Eesti entsüklopeedia”. 1962. aastal asutas Salo kirjastuse “Maarjamaa”, kus ilmus üle 50 teose.

Allikas: Wikipedia