Euronapsutaja Indrek Tarand – kuhu ka ei läheks, igal pool on vaid skandaalid järel

Provokaator Tarand aktsioonis.

Rahvuskonservatiividel pole mingit põhjust suhtuda hästi provokaator Tarandisse ja kuna too on ette võtnud kohtutee EKRE poliitikute vastu, jätkavad ka Uued Uudised selle inimese tegeliku palge paljastamist.

Seda teeme ka põhjusel, et Eesti “progressiivne üldsus” näeb Toompeal meeleavaldusel toimunud intsidendis jätkuvalt süüd ainult EKRE-l, eirates täielikult kõiki fakte Indrek Tarandi senistest arvukatest seaduserikkumistest, tema vihakõnedest ja otsestest ähvardustest, nagu kuklalasud kodanlikele natsionalistidele ja nendele molli sõitmine, aga ka tema väidetavast sõprusest viinakuradiga.

Rahvuskonservatiivide jaoks on Tarand persona non grata ja seda mitte sellepärast, et ta on ideoloogiline ja poliitiline vastane, vaid seetõttu, et ta on Martin Helme väljendust mööda lihtsalt “mölakas”.

Madalad inimesed üldjuhul ei muutu ja ilmselt tuleb sotsidel veel enamgi helpida Tarandi kokkukeedetud suppi – aga eks provokaatorid ja laamendajad olegi erakonna nägu. Kui sotsidega tuleb veel kindlasti poliitikamaastikul suhelda, siis Tarandiga küll enam mitte.

Aga asja juurde. Nimelt võeti 27. juulil 2002 vastu korraldus nr 505 “Välisministeeriumi kantsleri Indrek Tarandi teenistusest vabastamine” Vabariigi Valitsuse seaduse alusel.

Välisminister Kristiina Ojuland esitas Vabariigi Valitsusele ettepaneku vabastada Välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand teenistusest vääritu teo eest «Avaliku teenistuse seaduse» alusel.

Välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand on käitunud vääritult ja kõrgele riigiametnikule sobimatult, solvates 10. juulil 2002. a Sangastes välisteenistuses viibivate Eesti Vabariigi esindajate juuresolekul välisminister Kristiina Ojulandi, kasutades ebaviisakaid väljendeid.

Samuti on kantsler Indrek Tarand pannud toime 12. juulil 2002. a haldusõiguserikkumise, juhtides ametiautot alkoholijoobes. Auto juhtimine alkoholijoobes on fikseeritud Tallinna Liikluspolitseis, mille eest on Indrek Tarandile määratud halduskaristus.

Vabariigi Valitsus kuulas ära kabinetinõupidamisel 23. juulil 2002. a Indrek Tarandi selgitused nimetatud faktide kohta. Indrek Tarand tunnistas muu hulgas, et juhtis ametiautot alkoholijoobes samal päeval ka Eesti-Läti riigipiiri ületamisel.

Samuti kuulas Vabariigi Valitsus ära 23. juuli 2002. a Vabariigi Valitsuse istungil asekantsler Väino Reinarti seletuse 10. juulil 2002. a aset leidnud sündmuse kohta, millega on tõendatud vääritu käitumine. Vabariigi Valitsus kuulas ära Riigikantselei peadirektori riigisekretäri ülesannetes Marten Koka arvamuse.

Õiguslikud järeldused ütlevad: Välisministeeriumi kõrgeima ametnikuna on kantsler kohustatud järgima «Avaliku teenistuse eetikakoodeksit» ning käituma seaduskuuleka kodanikuna sõltumata sellest, kas ta on teenistuses või väljaspool teenistust. «Avaliku teenistuse eetikakoodeksi» punkti 16 kohaselt iseloomustab avaliku võimu teostajat austus avalikkuse ja kaastöötaja suhtes, punkti 17 kohaselt on ametnik inimestega suheldes viisakas, punkti 18 kohaselt on ametnik väärikas ja vastutustundlik.

Kantsler Indrek Tarand on «Avaliku teenistuse seaduse» § 28 lõike 1 kohaselt andnud ametivande. Tulenevalt eeltoodust asus Vabariigi Valitsus seisukohale, et kantsler Indrek Tarand on pannud toime süülised teod, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega ja diskrediteerib ametnikku ja Välisministeeriumi, sõltumata sellest, et tegu on toime pandud väljaspool teenistusaega. Seega on ta pannud toime «Avaliku teenistuse seaduse» § 84 punktis 3 sätestatud distsiplinaarsüüteod, mida eelviidatud seadusesätte kohaselt loetakse väärituks teoks.

Kaalutlused ja otsus: Kantsler Indrek Tarandi poolt 10. juulil ja 12. juulil 2002. a toime pandud süüteod on rasked, arvestades asjaolu, et Indrek Tarand on ametis kõrgel ametikohal, mis eeldab teistele eeskujuks olemist ning oma ametikoha tõttu peab kantsler aru saama oma tegevuse laadist, tähendusest ning võimalikest tegude tagajärgedest ja seda ka teenistusvälistes olukordades.

Vabariigi Valitsus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, kaaludes süütegude raskust ja selle toimepanemise asjaolusid, otsustab:

1. Määrata Välisministeeriumi kantsler Indrek Tarandile distsiplinaarkaristuseks «Avaliku teenistuse seaduse» § 118 lõigete 1 ja 2 alusel teenistusest vabastamine vääritu teo eest.

2. Vabastada Välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand teenistusest talle käesoleva korralduse teatavaks tegemise päevale järgnevast päevast arvates vastavalt «Avaliku teenistuse seaduse» § 118 lõikele 3. Alla on kirjutanud peaminister Siim Kallas.

Siim Kallase juurest on sobilik siirduda Kaja Kallase juurde, kes oma raamatus “MEP – 4 aastat Euroopa Parlamendis” kirjutab: “Ühel hommikusöögil (vist novembris 2015) olime juba alustanud, kui meiega liitus pisut hiljem Tarand. Nagu ma juba mainisin, siis tundub Tarand veetvat seal baaris üsna palju aega. Kui ta lauda istus, siis tuli teenindaja, kellele Tarand  jõudis öelda, et üks kohv. Mille peale teenindaja hea teeninduse märgiks püüdis näidata, et ta teab, mida Tarand tavaliselt võtab: pole vaja öelda, ma tean – üks konjak. Tarand vastas kiiresti, et mitte täna. Kõik muigasid.” (“MEP-ide hommikusöögid”, lk.256).

Eraldi loos “Alkohol” (lk. 209-210) kirjutab Kaja Kallas: “Mul oli vestlus ühe kolleegiga, kes ütles, et paljude MEP-ide probleemiks on alkohol. /…/ Eks meie enda eesti saadikutest on ka näha, kuidas mõnele kodust kaugel, silma alt ära alkohol istub.” Kuigi nimesid pole, ei ole raske ka arvata, kellest jutt on.

Loos “Eston Kohver” kirjutab Kaja Kallas: “Plenaaril oli kõnejärjekorras esimenena Tarand…/…/ Aga Tarandit ei olnud kohal! Siis said sõna Kelam ja teised ja siis ilmus esinejate nimekirja lõppu jälle Tarand. Aga teda ei olnud endiselt kohal! Kuidas see on võimalik, kui see on meile ju nii oluline asi! /…/ …siis viimaks oli ka Tarand kohale jõudnud ja võttis viimasena sõna.”

Kogu see Kaja Kallase jutu vahendamine võinuks olemata olla, kui eurosaadik Tarand käituks väärikalt nii võõrsil kui kodus. Kõigi eelolevate faktide järgi otsustades on täiesti reaalne, et ka Toompeal toimunud meeleavalduse ajal oli Tarand alkoholi tarvitanud, kuid see fakt summutati – tema kainust, isiku tuvastamist ja teisi olulisi asju pole ju protokollitud. Seda enam, et siseminister, kes kandideerib Tarandiga ühes nimekirjas, oli platsil kohal ning asus hiljem teda jõuliselt kaitsma.

Tol esmaspäeval oli ju ka Euroopa parlamendis tööpäev, kuid nii Ivari Padar kui ka Tarand viibisid siiski Eestis ja Toompeal. Uued Uudised on varemgi kajastanud fakte sellest, kuidas Tarand on avalikult sekkunud üritustesse, selleks eelnevalt luba küsimata.

Kaja Kallas tõttas samuti meedias Tarandit kaitsma, mõistes hukka “vägivallatsejad”, kuigi Tarandi tausta teades oleks ta võinud eeldada mehe halbu kavatsusi – aga ei, poliitiliselt on Tarandi reformaritele “oma”, EKRE aga mitte. Seega näitas Kallas, et objektiivseid hinnanguid temalt oodata ei maksa.

Viinalembeline ja ebaviisakas provokaator, skandalist ja korrarikkuja – nii võib iseloomustada meest, kes eurosaadikuna Eestit esindades peaks kõigile eeskujuks olema, kuid näitab ennast viimase kaabakana. Eesti võimueliit hoidub oma pöörases EKRE-vastases vihas Tarandi provokatsioonis Toompeal teadlikku käitumist nägemast ja teeb sellega Tarandi tuules ka ennast täis! Loodetavasti jääb eelseisvatel valimistel kunagine populaarsus Tarandile vaid nukraks meenutuseks – nii vääritut inimeste Eesti poliitikasse pole vaja!

Kommentaarid