Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Integratsioon Eesti moodi: 27 aastat taasiseseisvust ja pooled venekeelsetest ei mõika eesti keelest midagi

-
06.06.2018
Venelaste kehva eesti keele oskuse taga on suurel määral ka Idast tulev ideoloogiline surve.
© Mihkel Maripuu/Postimees

Eesti keele seisund Eesti ühiskonnas pole hea ja seda on riiklik poliitika aasta-aastalt aina halvendanud.

Peamiselt tõrjub eesti keelt endiselt välja vene keel, mille kõnelejaid on laias laastus veidi alla kolmandiku Eesti elanikkonnast. Vene keele levikut soodustab riigivõimu ükskõiksus eesti keele hoidmisel ja keeleseadusest kinnipidamise jälgimisel, samuti võõrtööjõu kasvav sissevedu slaavi riikidest, mis toob tagasi venekeelse töökeskkonna.

Nüüd on vene keele levikut soodustamas Eesti 200 liidri Kristiina Kallase välja pakutud ja president Kersti Kaljulaidi poolt toetatav kakskeelsus koolides ja lasteaedades. Reaalsus on selgelt nähtav Tallinnas, kus domineerib vene keel.

Eesti integratsioonipoliitika pole venelasi kuidagi ühiskonda sulandanud ega hakkagi, sest surve hakkab nüüd kasvama ka inglise keele ja Läänest tulevate immigrantide näol. Edasi aga uuringutulemuste juurde.

Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute seas on aktiivse eesti keele oskusega inimesi ligi pool – nemad saavad eesti keelest aru, räägivad ja kirjutavad. Ülejäänud poolel muukeelsetest täiskasvanutest, keda on hinnanguliselt 133 000—176 000, pole aktiivset keeleoskuse taset, näitab ERR-i vahendatud värske uuring.

Umbes 11 000-21 000 muukeelset Eesti elanikku ei oska üldse eesti keelt, 50 000-65 000 saab aru, aga ei räägi, ning 72 000—89 000 inimest saab aru ja veidi räägib, näitas Tallinna Ülikooli ja Eesti rakendusuuringute keskuse Centar korraldatud eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute küsitlus 2018. aastal.

Eesti keelt ei oska üldse umbes viis protsenti 15-74 aastastest, 61 protsenti õpib või plaanib millalgi eesti keelt õppida. Vaid väike osa inimestest soovib õppida eesti keelt selleks, et saada Eesti kodakondsust. Võrreldes 2004. aastaga on selle põhjuse tähtsus elanikkonnas vähenenud umbes 26 protsendilt 12 protsendini.

Selline olukord on Eestis 27 aastat pärast taasiseseisvumist, kusjuures võimulolevad kartellierakonnad, kellest juhtival Keskerakonnal on ka leping Ühtse Venemaaga, soosivad igati sisserännet, avades üha uusi immigratsiooniuksi ja lammutades nii eestluse tulevikku.