Integratsioon Eesti moodi: 27 aastat taasiseseisvust ja pooled venekeelsetest ei mõika eesti keelest midagi

Eesti,
Venelased Pronksiööd mälestamas
©Mihkel Maripuu/Postimees
Venelaste kehva eesti keele oskuse taga on suurel määral ka Idast tulev ideoloogiline surve.

Eesti keele seisund Eesti ühiskonnas pole hea ja seda on riiklik poliitika aasta-aastalt aina halvendanud.

Peamiselt tõrjub eesti keelt endiselt välja vene keel, mille kõnelejaid on laias laastus veidi alla kolmandiku Eesti elanikkonnast. Vene keele levikut soodustab riigivõimu ükskõiksus eesti keele hoidmisel ja keeleseadusest kinnipidamise jälgimisel, samuti võõrtööjõu kasvav sissevedu slaavi riikidest, mis toob tagasi venekeelse töökeskkonna.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Nüüd on vene keele levikut soodustamas Eesti 200 liidri Kristiina Kallase välja pakutud ja president Kersti Kaljulaidi poolt toetatav kakskeelsus koolides ja lasteaedades. Reaalsus on selgelt nähtav Tallinnas, kus domineerib vene keel.

Eesti integratsioonipoliitika pole venelasi kuidagi ühiskonda sulandanud ega hakkagi, sest surve hakkab nüüd kasvama ka inglise keele ja Läänest tulevate immigrantide näol. Edasi aga uuringutulemuste juurde.

Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute seas on aktiivse eesti keele oskusega inimesi ligi pool – nemad saavad eesti keelest aru, räägivad ja kirjutavad. Ülejäänud poolel muukeelsetest täiskasvanutest, keda on hinnanguliselt 133 000—176 000, pole aktiivset keeleoskuse taset, näitab ERR-i vahendatud värske uuring.

Umbes 11 000-21 000 muukeelset Eesti elanikku ei oska üldse eesti keelt, 50 000-65 000 saab aru, aga ei räägi, ning 72 000—89 000 inimest saab aru ja veidi räägib, näitas Tallinna Ülikooli ja Eesti rakendusuuringute keskuse Centar korraldatud eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute küsitlus 2018. aastal.

Eesti keelt ei oska üldse umbes viis protsenti 15-74 aastastest, 61 protsenti õpib või plaanib millalgi eesti keelt õppida. Vaid väike osa inimestest soovib õppida eesti keelt selleks, et saada Eesti kodakondsust. Võrreldes 2004. aastaga on selle põhjuse tähtsus elanikkonnas vähenenud umbes 26 protsendilt 12 protsendini.

Selline olukord on Eestis 27 aastat pärast taasiseseisvumist, kusjuures võimulolevad kartellierakonnad, kellest juhtival Keskerakonnal on ka leping Ühtse Venemaaga, soosivad igati sisserännet, avades üha uusi immigratsiooniuksi ja lammutades nii eestluse tulevikku.

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused