23.11.2023
Pildike Soomest, kuhu islam on neda juba sisse seadnud.
Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Andres Ratassepp paljastab Delfile antud intervjuus “avatusega” kaasneva massisisserände mõjusid, mille osadeks on islamiusuliste arvu ning sellest lähtuvalt terroriohu kasv.
Ohumärgid on juba silmaga nähtavad: kui 5. novembril toimus Vabaduse väljakul meeleavaldus palestiinlaste toetuseks, osales selles ka mitmes riigis terroristlikuks organisatsiooniks tunnistatud Moslemi Vennaskonna liige, kes reisis Eestisse just selleks, et muuta seda meeleavaldust aktiivsemaks, valjuhäälsemaks ja provokatiivsemaks. Hamas on terroristlik organisatsioon, mis on Moslemi Vennaskonna osa.
Meeleavaldusel kasutati ka loosungit „From the river to the sea“ ehk jõest mereni, mis tähendabki, et Iisraeli riik kaotatakse ja juudid hävitatakse. See on täiendus palestiinlaste loosungile “Juudid merre!”
Kapo asejuht räägib sellest, et kui meeleavalduseks saadi luba, hakkas info sellest kohe sotsiaalmeedias levima ja algasid ka äärmuslikumad sõnavõtud. “See näitas, et Iisraeli ja Hamasi konflikti järelmid on jõudnud Eestisse. Hamasil on toimiv meediavõrgustik, suudetakse inimesi ära kasutada,” nendib ta.
Ilmselt jääb samasse võtmesse ka Eesti vasakpoolsete, sealhulgas nn 134 pöördumise allkirjastanute kaasaminek Hamasi propagandaga. Meeleavaldusel oli näha ka neid, kellele Eesti on varjupaiga andnud – need inimesed ja nende lapsed osalesid meeleavaldusel. “Päris paljud ei ole paraku meie ühiskonda integreerunud. Kui nad ei käi tööl ja elavad toetustest, ei saa oma eluga ise hakkama, siis võib tekkida ka riigivastasus. Ja kui nad osalevad meeleavaldusel ja elavad terroristide propagandast mõjutatud inforuumis, siis võib see viia äärmusteni,” ütleb Andres Ratassepp.
Kapo hinnangul on siinne moslemikogukond rahulik, kuid äärmuslikult meelestatuid on nii islamikeskuses kui ka väljaspool, potentsiaal äärmusluseks on paratamatult olemas. Kapo asejuht ütleb, et kümme ja enam aastat on Eestisse toimunud aktiivne õppe- ja tööränne, kuid see ei ole ilmselt toonud soovitud tulemust. Paljud siia õppima tulevad inimesed jätavad kooli pooleli ja pole kindel, et nad siin tööd leiavad. On räägitud kõrgelt haritud tippspetsialistidest, aga kapo ei näe, et siia tuleksid tippspetsialistide hordid.
Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja ütleb, et moslemite sisserändega kaasnevad ka nende nõudmised arvestada nende usuga ja kui seda ei tehta, viib see taas radikaliseerumiseni. “Me ei saa seal teha lõpmatult ning põhjendamatuid ja koormavaid erisusi, nagu eritoit või kehalise kasvatuse tunnis osalemine. Küsimus on ka, kas need lapsed peavad koolis katma end hidžaabiga. Ülikoolides on loengutes juba nähtud üleni kaetud naisi, isegi silmad ei paista välja,” räägib ta.
Ratassepp nendib, et iga kord, kui islamistlik laine tuleb, aktiveerib see tihti ka “paremäärmuslasi”. Ilmselt pole see tema kommenteerida, kuid “paremäärmuslasteks” tembeldatavad rahvuslased näevadki islamiseerumise ohtu selgemalt ning asuvad kahtlemata aktiivsemalt selle vastu tegutsema, sest riigi tasemel on see enamasti väga puudulik. Kaja Kallase valitsuse rände- ja tööhõivepoliitika on sedavõrd “avatud”, et sisse lastakse praktiliselt kõiki. Ka Kesk-Aasia odavtööjõu suuremamastaabiline sisselubamine on kunagise reformierakondliku ettevõtlusministri Andres Suti algatus.
Eestit kasutatakse kapo hinnangul paljuski transiidiks, kuid Eestist on saanud ka sihtriik. Eesti islamikogukond on viimaste aastatega kasvanud 10 000 inimeseni, ja kui see trend jätkub ja Eestis midagi ette ei võeta, on see kogukond järgmise kümne aasta jooksul kasvanud 20 000–30 000-ni või isegi suuremaks. Viimastel aastatel ongi tõusujoones lühiajalise töötamise registreerimise tuules siia tulnud Kesk-Aasia kogukonnad, eelkõige usbekid ja tadžikid. Euroopast on näiteid, kus need kogukonnad on toime pannud rünnakuid – näiteks 2017. aasta terrorirünnaku Stockholmis sooritas usbekk.
Refereeritud Delfist