Jaak Madison: Eesti 200 vastu peaks huvi tundma kaitsepolitsei

Jaak Madison tõstatab küsimuse väidetavate poliitpõgenike tegeliku tausta kohta.

Eesti 200 ühe juhtisiku Kristina Kallase seisukohad tekitavad küsimuse tema lojaalsusest Eesti põhiseadusele, ütleb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Jaak Madison ja leiab, et Kallase tegevuse vastu võiks huvi tunda Eesti kaitsepolitsei.

„Kui Eesti 200 oma esimese manifestiga tänavu kevadel avalikkuse ette tuli, ei mainitud seal kordagi sõnu nagu iseseisvus, sõltumatus, Eesti rahvas, eestlased, eestlus, eesti keel, rahvusriik, eestlaste sündimus, rahvuskultuur. Mida rohkem nende esindajad avalikkuses sõna saavad, seda selgem on, et Eestisse luuakse poliitilist rühmitust, kelle eesmärk on Eesti rahvusriigi lammutamine,“ ütles Madison.

„Kahesajaliste kõneisik Kristina Kallas, ema poolt venelane, on varem väljendanud seisukohta, et Eestis peaks teiseks riigikeeleks olema vene keel. Nädalavahetusel ilmunud Postimehe intervjuus tunneb ta rõõmu, et pärast Krimmi annekteerimist hakkas narvakate enesekindlus tagasi tulema ja nüüd tunnevad nad, et nemadki on olulised. Samuti ütleb Kallas, et EKRE, kes esindab rahvusriiklust, tekitab temast õudust.“

Madisoni sõnul kõlab uue poliitilise liikumise juhi suust ei vähem ega rohkem kui ähvardus Eesti põhiseaduse suunas.

„Sisuliselt annab Kallas narvalastele julgust, et ka nemad võivad Eestist lahku lüüa nagu venemeelne Krimm. Samuti annab Kallas mõista, et eestlased kui rahvus nende tuleviku-Eesti juurde ei kuulu. Sellise põhiseaduse õõnestava tegevuse eest pole palju nimetada Kallast mõjuagendiks, kes tegutseb vaenuliku naaberriigi huvides.“

Madisoni sõnul on üllatav, et Kallase rahvusriiklust õõnestavad väljaütlemised on seni jäänud suurema tähelepanuta.

„See on märkimisväärne, arvestades seda hüsteeriat, mis puhkes, kui väljendasin valmidust külastada Krimmi eestlasi, et viia neile annetuste teel kogutud raha sealse kultuurimaja renoveerimiseks. Krimmi külastamine on võrdne okupatsiooni heakskiitmisega, karjusid poliitilised oponendid ja meedia, vaikides sellest, et abi kohaletoimetamiseks Krimmi on mitmeid võimalusi.“

Madison leiab, et Kallase väljaütlemised tekitavad küsimuse, kui lojaalne on Kallas ja tema ideoloogilised võitluskaaslased Eesti põhiseadusele. „Nende tegevuse vastu võiks huvi tunda kaitsepolitsei.“

UU

Kommentaarid