21.02.2021
Jaak Madison
“Ma mäletan nagu eilset päeva, kui 2015. aasta sügisel oli välisministrina Riigikogu ees meie erakonna (ehk oli isegi minu enda koostatud) arupärimisele vastamas välisminister Marina Kaljurand seoses piirilepingu küsimusega,” kirjutab Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison (EKRE). “Ka toona väitis too proua, et piirilepingu ratifitseerimine praegusel kujul suurendaks Eesti julgeolekut.”
„Meie korduvatele küsimustele, et kuidas see suurem julgeolek täpsemalt välja näeks arvestades Venemaa sõda näiteks Ukraina või Gruusiaga või arvestades olemasoleva lepingu olemasolu aastast 1920, ta vastata ei osanud,“ lausus Madison, lisades, et tema küsimusele, kas läbirääkimistel Venemaa poolega on Eesti pool ka lauale tõstnud küsimuse Narva veehoidla asjus, mille kasutuskord on kahe riigi vahel reguleerimata ja see kujutab tõesti võimalikku probleemi meie energiajulgeolekule, vastas Kaljurand umbes nõnda: “Venemaa pool on öelnud, et me seda teemat ei aruta ja enne peame piirilepingu sõlmima”. Muidugi teise osapoole kehtestatud lepingutingimustega nõustudes.
Madison: „Mina ei suutnud siis aru saada, et mille pärast küll nimetatakse Kaljuranda mingiks välispoliitikaeksperdiks või tippdiplomaadiks. Riigikogu ees oli ta kohutavalt mannetu ja nõrk piirilepinguga seoses.“
„Tuleme nüüd ajas viis ja pool aastat edasi ja meil on välisministriks uus proua. Tema seisukohad on aga piirilepingu osas taas samad, mis olid eelmisel proual välisministri ametis. Sama jutt arusaamatust julgeolekust, mida tema arvates tagab paberitükk Venemaaga, milles tingimusedki on dikteeritud ette Venemaa poolt ja millega võetaks Eestilt ka de jure võimalus alati apelleerida Tartu rahulepingule. Rääkimata lisaks Venemaa poolele antavast võimalusest lükata käima propagandamasin stiilis: “Näete nüüd, isegi Eesti pool sai lõpuks aru, et mingit okupatsiooni pole olnud, sest nad nõustusid viimaks Nõukogude Eesti piiridega”,“ kirjutas Madison.
„Kui meie uuel välisministril on taipu, siis ta ei üritakski teemana üles tõsta küsimust, kus ta võib suure naiivsuse ja teadmatusega teha pöördumatut kahju. Vahel on kõige parem mitte midagi teha. Parem on vahel lihtsalt olla ja nautida oma praegust ametit, et tema ametijärglased saaksid liiga olulisi küsimusi Eesti jaoks paremini edasi ajada. Võtkem siin eeskujuks Jaapan, kel pole kuhugi kiiret ja ootavad paremaid aegu seoses Kuriili saartega. Pole ka meil kiiret, sest Eesti julgeolekut tagab motiveeritud rahvas kõrge kaitsetahtega ja meie maksimaalne ettevalmistus rasketeks aegadeks, mitte üks paber Venemaaga.“
Ta lisab, et kui räägime meie piiri väljaehitamisest või kaitsmisest, siis olgem täpsed: me tegeleme kontrolljoone kaitsmise ja väljaehitamisega