02.10.2020
Jaak Valge.
2. oktoobril 1934 ei ole daatum, mille üle uhke olla, aga meenutada seda tasub, eriti riigikogu liikmetel, sellepärast, et minevik ei korduks. Kasvõi farsi kujul, kirjutab riigikogu EKRE fraktsiooni liige, ajaloolane Jaak Valge.
Jaak Valge: “1934. aasta märtsis ei mõistnud riigikogu 12. märtsi riigipööret ja valimiste edasilükkamist hukka. Sügisel, kui autoritaarvõim oli kindlustunud, jõudis loogiliselt järg parlamendi enda likvideerimiseni. Nimelt pärast seda, kui riigikogu liikmed olid asunud autoritaarvalitsuse tegevust kritiseerima, lõpetas Konstantin Päts 2. oktoobril 1934 oma dekreediga riigikogu istungjärgu ja demokraatlikult valitud parlament suruti nn vaikivasse olekusse. Riigikogu liikme Mihkel Juhkami hinnanguks sellele parlamendikoosseisule oli – „kui ei osand hästi elada, siis suri vähemalt ilusti“.
Järgmine demokraatlikult valitud parlament tuli kokku alles 52 aasta, 5 kuu ja 15 päeva pärast. Ent demokraatia on uuesti ohus, mitte küll sõjaväelise riigipöörde ohu, vaid Eestisse puutuvate võimuotsuste koondumise tõttu Eestist väljapoole ja bürokraatia võimu kasvamise pärast, samuti püüete tõttu kehtestada poliitkorrektsuse tsensuur ja demokraatia mõiste ümber sõnastada nii, et meie riigi kodanike enamuse valik ei olegi meie riigi suunavalikus määrav. Selle ohu saame neutraliseerida, kui taaskehtestame võimaluse rahvaalgatuse korras siduvaid rahvahääletusi esile kutsuda.”