VIDEO: Jaak Valge andis reformierakondlastele “järeleaitamistunni” teemal, miks on vaja tõsta laste- ja peretoetusi

Eesti,
- Updated

Riigikogu liige Jaak Valge andis täna Riigikogus toimunud laste- ja peretoetuste tõstmise arutelul “järeleaitamistunni” toetuste tõstmise vastu sõdivatele ja pimeduses elavatele Reformierakonna liikmetele.

Avaldame Jaak Valge kõne täismahus. 

“Teatavasti esineb peretoetuse mõju hindamisel ja rahvastikupoliitika puhul päris palju infomüra ja ka vananenud arusaamu, ja mis siin salata, et siin saalis oleme me täna väga sellist kuulnud. Võib-olla nende vananenud arusaamade kummutamine veenab mõne skeptiku ümber.

Sestap alustangi hoopis peaminister Kaja Kallase 16. mai esinemisest Riigikogus, kus ta avas oma teemakohaseid mõtteid.

Tsiteerin: “Kuulates kogu seda juttu nendest peretoetustest rääkimas siin vanemate meeste poolt, kuidas kasutatakse naiste kohta väljendit fertiilses eas, nagu räägitakse mingitest, vabandust, aga mitte inimestest. Teate, see on nii solvav, see on nii solvav. See kõlab täpselt niimoodi, nagu teie arvates oleks naine mingi sünnitusmasin. Lased aga toetuse sisse, laps vupsab välja ja kõik. Ei ole nii. Lapsed sünnivad armastusest ja teate, kui te tõesti tahate nii õudsalt sündimust tõsta, siis kõige sobivam meede selleks on lõpetada igasugune tüdrukute harimine, panna nad tubadesse kinni, et nad sealt välja ei saa ja lapsi hakkab sündima nii, nagu mühiseb, siis kui nad on nii, nagu teie ütlete fertiilses eas. Ärge rääkige naistest nagu loomadest. Naised on inimesed ja teevad oma otsuseid ise. Nagu ma ütlesin, sa otsustad lapse saada siis, kui tunned ennast turvaliselt. Lapsed sünnivad armastusest, kui peres on selline kokkuhoidev emotsioon. Nendes riikides, kes jagavad meiega sama väärtusruumi, seal paraku laste sündivus on enam-vähem samasugune nagu meil ühe naise kohta ja sellel põhjusel, et naistel on ka muud eneseteostusvahendid kui ainult sünnitada ja täita seda teie unistust siis tohutust juurdekasvust.”

See oli peaministri tsitaat. Jätkan nüüd ise. Mul on selline soovitus, et kui peaminister tõesti terminit “fertiilne iga” solvavaks peab, siis pole tõesti pakkuda mingit muud nõuannet, kui vältigu igasugust rahvastikuteaduse alast teavet. Vältigu, täiesti pangu kõrvad kinni ja loomulikult ärgu kunagi enam osalegu mitte ühelgi rahvastikupoliitika arutelul.

Edasi ma peatuksin seisukohtadel, mis kõnealusest peaministri sõnavõtust välja koorus. Esiteks näib, nagu peaminister arvaks, et peretoetustega pannakse käima mingi nõue, et mingi tegevuse järgi hakatakse lapsi ostma, naistest tegema sünnitusmasinaid. Üritagem seda mõttekäiku siis nüüd uuringute põhjal analüüsida.

Eestis on teatavasti sündimuse summaarkorda pisut üle 1,5 last naise kohta, see tähendab, et taastetasandist tunduvalt madalam ja langenud on ta alates 2018. aastast. Samas on peretoetuste varasem tõstmine kasvatanud ka sündimust ja Eurobaromeetri andmetel ületab Eesti inimeste soovitud laste arv taastetaset, küündides olenevalt soost ja vanuserühmast 2,2 lapsest kuni 2,4-ni. Naised tahavad 2,2–2,4 last. Niisiis tuleb toetada seda peaministri väidet, et naised teevad oma otsused ise, aga lisada, et nad ongi teinud otsuse, et nad soovivadki rohkem lapsi ja peretoetuste näol, siis pole tegemist mingi laste ostmisega, vaid nii Eesti inimeste heaolu parandamisega kui ka kodanike soovide toetamisega ja see ongi Eesti kui demokraatliku riigi kohus.

Teiseks võis peaministri sõnavõtust jääda mulje, nagu tahaks madalama haridustasemega naised märksa rohkem lapsi. Ehk tema sõnutsi, kui tüdrukute harimine lõpetada, siis hakkab lapsi sündima nii, nagu mühiseb. See ei pea paika. Euroopas võis see olla võib-olla 100 aastat tagasi, aga Eurobaromeetri andmetel on Euroopas nüüd juba rida riike ja neid saab üha rohkem, kus olukord on vastupidine. Neis riikides ei plaani need naised, kes investeerivad rohkem enesearengusse, hoopiski mitte vähem lapsi saada kui nende rohkem haritud kolleegid.

Aga tõsi, hetkel on Eesti naiste puhul see soovitud laste arv põhiharidusega naistel pisut suurem, pisut suurem kui kesk- ja kõrgharidusega naistel, aga kõikidel puhkudel ka üle taastetaseme. Seda, et lapse sünd oleks oluliseks takistuseks õpingutele ja enesetäiendamisele, arvab Eesti pere- ja sündimusuuringu kohaselt vaid 3% neist Eesti naistest kes lapsi saada ei kavatse, ja seda, et laps segaks pühendumast tööle vaid 6%.

Igati tuleks nõustuda peaministri väitega, et lapsed sünnivad armastusest ja kokkuhoidvast perest, aga võiks veel lisada, et kõige suurema lapse saamise tõenäosusega on kogu Euroopas just abielus olevad paarid.

Kas toetuste roll sündimuse kasvatamisel puudub või on minimaalne, nagu peaministri väitest võib välja lugeda? Sellesama pere sündimusuuringu kohaselt on lapse saamise takistustest esimene, et soovitud laps on juba olemas. Seda saab ikkagi riigi poliitika väga kaudselt mõjutada. Seevastu teine takistus aga, et lapse saamine pole majanduslikult jõukohane, et seda jagab 40% Eesti meestest ja naistest ja see on mõjutatav ja seda nelja parlamendierakonna poolt ühiselt esitatava kavaga siis tehaksegi. Ja loomulikult mõjutab see positiivselt ka nende, eriti suuremate perede majanduslikku heaolu, kel lapsed juba olemas.

Nüüd, lisagem veel täiesti värskeid andmeid, nimelt pere sihtkapitali 2021. aasta rahvastikubaromeetri kohaselt vastas küsimusele, kas emaks olemist peetakse naise elus kõige tähtsamaks rolliks täiesti, nõustuvalt 40% ja pigem nõustuvalt 36% naistest. Loodan, et see informatsioon saab ka peaministrile teatavaks ja kutsun kõiki erakondi käesolevat eelnõu toetama. EKRE seda igatahes teeb.”

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused