18.11.2021
Reformierakond väidab, et massilist võõrtööliste sissevedu ei tulevat, samas kui Tallinna ehitusplatsidel ainult vene keel kõlabki. Pilt on illustratiivne.
Ettevõtlusminister Andres Sutt on algatanud ulatusliku kampaania võõrtööjõu sisseveoks ja EKRE saadik Jaak Valge pidi valitsuse kolmapäevases Riigikogu infotunnis talle selgitama, et nüüd tahab poliitoravast migrandilemb tuua võõraid sisse eelmise, Nõukogude-aegse massimigratsiooni pensionäridele pensionide maksmiseks – kaua selline ringmäng jätkub?
Eelmine suur migratsioonilaine tõi Eestisse 300 000 võõrast ja nüüd tahab Reformierakond sellega lainega tulnud ja siin nüüd vanaduspõlve veetvatele mitte-eestlastele pensionide saamiseks tuua sisse järjekordse laine migrante.
Jaak Valge ütles: “Eesti Panga töörände seminaril te väitsite, et peaksime lõpetama hirmutamise ja mingisuguste tondipiltide maalimise, ega tunnistanud sellel seminaril ega ka praegu, et järjekordne sisserändereeglite lõdvendamine tähendaks massiimmigratsiooni. Te väitsite, et lahenduseks, tsiteerin: selleks, et meil oleks rohkem võimalik maksta pensione, on immigratsiooni soodustamine. Nüüd on mul küsimus, esiteks: kuidas teie saate aru mõistest “massiimmigratsioon”? Nimelt on meie viimaste aastate rändesaldo idaslaavi ja Euroopa-väliste maadega juba praegu samas suurusjärgus 1980. aastatega, mil meile toimus massiimmigratsioon.
Ja teine fakt. Eesti 60–69-aastastest elanikest kuulub 41% välispäritolu rahvastiku hulka ja see osa on massiimmigratsiooni tagajärg. Nimelt tulevad ju koos töörändajatega ka nende perekonnaliikmed ja idaslaavi maadest sisserändajate sündimus on madalam kui põlisrahvastiku oma. Ja kui me usume Eesti ja euroliidu statistikat, mille kohaselt idaslaavi maadest pärit immigrantide sündimus on jätkuvalt madalam ning Aasia ja Aafrika riikidest pärit sisserändajate tööhõive on madalam kui meie põlisrahvastiku oma, kuidas te saate siis väita seda, et immigratsiooni soodustamine aitab maksta pensione, kuigi on selge loogika ja ka meie enda kogemus kinnitab ju vastupidist? Vähemalt siis, kui me ei vaata ainult oma nina ette.”
Reformierakonnale omaselt ei vastanud Andres Sutt sellele loogikale vähimalgi määral, vaid tema vastuses olid kaks momenti: sisserändes olevat ka Eesti omad tagasipöördujad ning “meil oma kvalifitseeritud oskustööjõudu erinevatel põhjustel napib.”
Eesti Teadusagentuuri märtsis tellitud uuring, mis käsitleb rändesõltuvust ja lõimumise väljakutseid Eestile riiklikul, kogukondlikul, tööhõive ja hariduslikul tasandil, näitas, et Eestis puudub vajadus ulatuslikuks tööjõu sisserändeks.