Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Jaak Valge: suure rahvaste rändamise tõttu on eesti keele kasutusala tagamise vajadus läinud veel teravamaks

-
08.11.2022
Teisel pool aktiviseeruvad Vene militaarjõud ja siinpool tõenäoliselt “viies kolonn” – ja valitsus on julgeolekuliselt valesti käitunud.
© UU

Esmaspäeval toimus Riigikogus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine, millel sõna võtnud EKRE saadik Jaak Valge hoiatas eesti keele kasutusala ahenemise eest üldise venestava slaavlaste massimigratsiooni raames.

“Rahvuskonservatiivid on alati seisnud eesti keele ja eestluse eest, aga kui nüüd ka osa teisi erakondi Ukraina sõja mõjul on oma seisukohti muutnud, on lootust ehk ka opositsioonis olles teha mõned sammud põhiseaduse vaimu kehtestamiseks. Ja tuletan meelde, et ainult ühes Euroopa riigis on riigikeeleoskuse tase halvem kui Eestis ja see riik on Moldova. Riigikeeleoskuse tase ei ole meil mitte halb sellepärast, et eestlased oleksid siis eesti keele ära unustanud, vaid sellepärast, et okupatsiooni ajal asus meile sedavõrd palju idaslaavi maadest pärit inimesi, kes ei ole siiamaani eesti keelt ära õppinud. Ja kui soovite, siis on see rahvuskonservatiivide ettepanek, seda võib lugeda siis ka hiljaksjäänud dekolonaliseerimiseks ehk vigade paranduseks.

Nüüd aga on eesti keele kasutusala tagamise vajadus läinud veel  teravamaks. Nimelt pärast seda, kui käivitus massiimmigratsioon ja veebruarist alates suur rahvaste rändamine.

Integratsioon oma sellisel loosunglikult kampaanialikul kujul, nagu vasakliberaalid seda veel mõni aeg tagasi esitasid, on tegelikult läbi kukkunud, ütleme otse. Tegelikult toimub pigem erineva kodukeelega inimeste erinevatele territooriumidele eraldumine, ehk siis vene kodukeelega inimeste koondumine Ida-Virumaa linnadesse ja Tallinnasse, ja keeleoskamatus ning eesti keele madal maine välispäritolu rahvastiku hulgas süvendab seda. Ja seda olukorda ei saa muuta ainult ühe meetmega, ainult eestikeelsele õppele üleminekuga, mida praegune valitsus esitleb, vaid olukorda tuleb muuta paljude meetmetega. Vaja on tervikut, see tähendab massiimmigratsiooni peatamist, avaliku ruumi muutmist eestikeelseks ja eesti keele maine tõstmist nii ülikoolides kui ka neis omavalitsustes, kus pole eestlaste enamust.

Toon nüüd näited ikka sellestsamast Narvast. Mul on natukene teistmoodi andmed kui lugupeetud Eduard Odinetsil. 2017. aastal rääkis Narva linna 31‑liikmelisest volikogust eesti keelt vaid kaks inimest. Ülejäänud oskasid vaid erinevaid viisakusavaldusi, millega koosolekute ajal ettekanded sisse juhatatakse. Tõsi küll, ma ei ole ise kontrollinud praegu, kuidas on, kui palju praegu neid inimesi on, küll aga nüüd, käesoleva aasta sügisel tõdes Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk, et neil kordadel, kui inspektor on olnud kohal, on volikogu istungitel ettekandeid ja sõnavõtte tõlgitud ja seda on teinud volikogu esimees ja linnapea. Kui on tõlgitud, järelikult ei ole keeleoskus piisav. Ja ma ütlen, et see on päris koomiline olukord, kui volikogu esimees ja linnapea töötavad tõlkidena.

Aga ka isegi päris tõlgi palkamine ei saa olla lahendus. Õiguskantsler leiab oma vastuses Narva volikogu esimehele 17. oktoobrist, et venekeelse kõne eesti keelde tõlkimise korral ei ole täidetud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse nõue, et volikogu istung toimub eesti keeles, ja vastuolu põhiseadusega tema oma arvamuses ei märkinud ja seda pole ka. See kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse säte tähendab, et volikogu liikmed peavad esinema volikogus eesti keeles. Aga kuidas nad saavad seda siis teha, kui nad eesti keelt ei oska? Ja ka Keeleameti peadirektor on leidnud vastuolu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse vahel ja väidab, et üks võimalik lahendus oleks saadikukandidaatide keeleoskuse nõue valimisseaduses taastada. Seesama, mida selle eelnõuga tehaksegi.

Aga eelnõu esitamise teine põhjus on asjaolu, et see, kui eesti keelt ei osata, tähendab seda, et ei olda ka eesti keeleruumis ehk ei teata, mis Eestis toimub. Ehk see on sama, kui kirurg ei tea, kuidas opereeritava keha välja näeb või ei oska operatsioone teha. Kõigilt inimestelt ei saa, tõsi küll, nõuda, et nad kirurgi tööd tunneksid, aga kirurgidelt tuleb seda küll nõuda. Samamoodi kui neilt, kes teevad Eestis poliitilisi otsuseid, tuleb nõuda, et nad Eesti ühiskonda tunneksid. Ja seega tulebki seadust muuta ja see säte lisada. Ja kas nõutav on just C1‑tase ja kuidas seda kontrollida, selle üle võib vaielda, aga selleks meie arutelud siin parlamendis ongi.

Niisiis on eelnõu ka teatavaks lakmuspaberiks minu arvates neile erakondadele, kes kõnelevad küll eesti keele oskuse parandamise vajadusest. Kui seda eelnõu ei toetata, on see tühi jutt. Meie rahvuskonservatiividena tühja juttu ei armasta. Meie loomulikult enda esitatud eelnõu toetame.”

Allikas: stenogrammid