Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Jaanus Dalberg ja “Jään ustavaks” – liberaalse demokraatia stalinlikud ohvrid

-
26.06.2019
Videoklipi “Jään ustavaks” kohal haigutab Youtubes selline selgitus.
© kuvatõmmis

Mõne aja eest vahendasid ka Uued Uudised DalbergSoundi isamaalist lugu “Jään Ustavaks”, mis on autorile Jaanus Dalbergile toonud kaasa vaid paksu pahandust.

Uute Uudiste andmetel on selle ilusa rahvusmeelse laulu autoril suletud Facebooki konto, mõistab “sallivuslike” pealekaebajate algatusel, Youtube on kustutanud tema videod ja nüüd on ta saanud juba ka hoiatusi Suurelt Vennalt.

Jaanus Dalbergi viimane postitus FB-s: “Nagu mulle öeldi telefoni teel mõni minut tagasi, siis Jään Ustavaks laulu lõpus üleskutse esiisadelt jõudu ammutada ja oma kodumaa kaitsele asuda olevat suur kuritegu. Üleskutse oma kodumaad kaitsta on tänapäeval liberite silmis kuritegu. Nii lihtne see ongi.

Ah et uks olgu lahti! Minu riigi uks, minu kodu uks ja minu hinge uks, minu maa ajaloo uks ja minu esiisade haudade uks, et kogu maailma rämps saaks siia tulla ja siin trampida!

Ei iial! Ei iial! EI IIAL!

Ei saa nad rahu selle laulu pärast, uus urgitsemine käib täie hooga. Ja allpool olevas postituses luuletus Südamevärvid olevat suure osa eesti rahva solvamine, kes oma pildile on valge õõnsa südame pannud. No kuhu veel! Võtke siis oma lollakas reeturisüda oma piltidelt ära, kas mina keelan. Kas ma peaksin oma samme rahvuse ja maa reeturite järgi sättima hakkama või?

Kes sellele “kuriteole” julgeb veel kaasa aidata ja veel tüdinud ei ole, levitagu…”

Uued Uudised lisavad luuletuse “Südamevärvid”.

“Jaanus Dalberg:
Kallid rännukaaslased, tulge korraks koos minuga!

SÜDAMEVÄRVID

Kui ema süda oleks tühi, valge,
siis ammuilma poleks meid vist siin…
Sest valge süda, külm ja julm ja kalge,
on tühi seest, seal puudub vereliin!

Õõnsast südamest ei tule unejuttu,
ei tule armastust, ei jumalikku helgust.
Ei õõnes süda äiuta sind tuttu,
seal lähedal sa tunned õudu, pelgust.

Tühjas südames ei iial ole rahu,
ei õnnelind seal kodupesa tee.
Sinna armastust ei iial sisse mahu,
sest ta tühjusega tegemist ei tee.

Õige süda olgu hoopis õiges kohas,
kus toetamas on esiema pihk.
Seal armastus ja üllus rõõmsalt vohab
ja tukslemas on esiisa kihk!

Veripunane on kirelõõma värv seal
ja veidi sinistki kui kodutaeva tekk!
Leidub musta muret kuskil ääre peal ja
jääb valgeks värviks pisarate mekk…”

Mis küll toimub “demokraatlikus” Eestis ja millal me taas stalinlikule teele jõudsime?