Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Järjekordne ringkonnakohtu otsus vaktsineerimata kaitseväelase osas: töötaja töölepingu ülesütlemine on tühine

24.01.2023
Martin Heremi ametis olles hakati Kaitseväes eemaldama inimesi, kes vaktsineerimisest keeldusid. Pilt on illustratiivne.
© Uued Uudised

Esmaspäeval tuli ringkonnakohtust järjekordne otsus töötaja kasuks seoses Kaitseväe-poolse töölepingu ülesütlemisega vaktsineerimatuse tõttu. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et töötaja töölepingu ülesütlemine on tühine. Töötaja oli töötanud Kaitseväes üle 24 aasta ja oleks varsti siirdunud pensionile. Kohtud mõistis tema kasuks välja 6 kuu hüvitise ja menetluskulud.

Tartu Ringkonnakohtu peamised seisukohad otsuses:

Praegusel juhul ei olnud hagejal maakohtu hinnangul hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt kohustust ennast vaktsineerida.
Kohustus esitada kostja poolt silmas peetud COVID-tõend tähendab terve ja haigust mittepõdenud inimese jaoks sisuliselt vaktsineerimise kohustust.
Riskianalüüsiga tutvumine ei muuda kostja korraldust COVID-tõendi esitamiseks iseenesest õiguspäraseks.

Töötaja kohustust ennast COVID-19 haiguse vastu vaktsineerida ei saa ringkonnakohtu arvates tuletada ka TLS § 28 lg 2 p-st 7 ega § 15 lg 2 p-st 3. Samuti ei saa vaktsineerimiskohustust tuletada töötaja lojaalsuskohustusest. Töötaja lojaalsuskohustus (TLS § 16 lg 1) on seotud üksnes töösuhtega ega piira töötaja valikuvabadust enda suhtes tehtavate meditsiiniliste protseduuride osas.

Tööandja huvi nõuda just vaktsineerimist ei saanud maakohtu järelduste kohaselt olla töötaja huvist kaalukam, sõltumata sellest, kas riskianalüüs sellise nõude ette näeb või mitte.
Kostjal ei saanud töölepingu lõpetamise ajal olla teaduspõhist veendumust, et nakkusrisk ei ole ajutine.

Kostja väide, et vaktsiinide kasutamisega, nagu mistahes muu ravimiga, võivad kaasneda kõrvaltoimed, ei ole asjakohane, sest üldjuhul saab inimene enda ravi üle ise otsustada, st ise otsustada, kas ravimi võimalike kõrvaltoimetega seotud risk võtta või mitte. Praegusel juhul selline valikuvabadus hagejal sisuliselt puudus.

Juhul kui kostjal oli tõepoolest vaja riigi kaitsevõime säilitamiseks seda, et kõik juba tööle võetud töötajad Kaitseväes ennast vaktsineeriksid, tulnuks seda käsitleda töö ümberkorraldamisena. Vajadusel tulnuks töö tegemiseks sobimatuks muutunud (st vaktsineerimata) töötajad koondada, järgides TLS § 89 nõudeid.

Senise kohtupraktika järgi muutub TLS § 109 lg 1 järgne hüvitisenõue sissenõutavaks töölepingu lõpetamisest ning alates sellest ajast on töötajal õigus nõuda ka viivist (vt Riigikohtu 10. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12, p 18). Lisanduva viivise tasumise riskiga peab kostja nõude üle vaidlemisel arvestama.

Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakhoffi (pildil) sõnul on seni kõik samal teemal vaielnud inimesed saanud kohtus võidu. “Kuna samal teemal on kohtus enda õigust nõudmas veel pea 100 inimest, siis loodan jätkuvalt läbi kompromissi saabuvale õigusrahule. On arusaadav, et riigiasutuse ressurss kohtupidamiseks võrreldes tööta jäänud inimesega on võrreldamatu, kuid üksnes finantsilise võimekuse tõttu otsuseid edasi kaevata ei ole ka mõistlik,” lisas Reilik-Bakhoff.

Eelmine sarnane otsus jõustus 22 detsembril, kui Riigikohus jättis Kaitseväe kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata ning jõustus Tartu ringkonnakohtu 1. juuli otsus, mille järgi oli kaitseväe töötaja töölepingu lõpetamine seoses vaktsineerimatusega tühine.